Оглавление
Helgi Erilaid. Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa
Tantsiv Viin ja marssiv Saksamaa?
Austria
Püha Stephani kirik
Saladusliku meistri taevalik looming
Mammutiluu, Paganatornid ja Steffl
Veetornikuppel
Kumiseja ja saratseenide vaibamuster
Kõige pühalikum kirikuruum maailmas
Krüptid, katakombid ja varakambrid
Belvedere loss
Kaks paleed – majesteetlik ja veel majesteetlikum
Kunsti ja muusika kohtumispaik
Kõik kuulutasid kõigile sõja
Kaks paleed täis maailmakuulsat kunsti
Schönbrunni loss
Valitsejad ja ehitajad
Nelikümmend aastat tarka diplomaatiat
Schönbrunni uhke matroon
Valitsejanna kulukad huvid
Kunsti ja inimkätega kujundatud looduse ühendus
Franz Joseph ja tema Sissi
Habsburgide nukker lõpp
Musikverein
Klassikaline hoone klassikalise muusika jaoks
Liiga palju kulda ja värve?
Õnneliku kõlaga saal
Valsikuninga auks
Hundertwasseri maja
Pidulik ajalugu – ooper ja Hofburg
Rahukuningriik Sadavesi!?
Soovi, et nii olekski
Üks ja ainus maailmas
Vaba aed ja akende õigused
Üüri maksvad puud, keeglid ja lõvid, liblikad ja lilled
Salzburgi toomkirik
Kangekaelsed ja visad kirikurajajad
Jedermann – igaüks
Kuldne kroon fassaadil, selle omanik kiriku ees väljakul
Altar teenäitajale
Hohensalzburgi loss
Kuidas Salzburgi ülempiiskoppi kaalikaga visati
Kuidas härg kindlusemüüridel jalutamas käis
Kuldsed üllatused süngevõitu müüride taga
Salzburgi kuulsaim poeg
Salzburg – seisva veega tiik?
Saksamaa
Obersalzberg
Mägede põues uinuvad valitsejad
Mauritia pansion Moritz
Saatuslik külaline
Berghofi loss ja Bormanni kuningriik
Portselanist lauanõud ja kallid külalised
Pööre
Vaid metsad ja mägiaasad…
Frauenkirche
Hiigelkiriku rajamiseks 20, muutusteks 400, purustamiseks 2 aastat
Rangelt klassikaline uusgootika
Meister Halsbachi saladused
Saatana jalajälg
Taevaste ja maiste valitsejate kohtumispaik
Kellamängud Marienplatzil
Neues Rathaus – Müncheni uhkus
Neuschwansteini loss
Uje unistaja Baierimaa troonil
Tempel jumalikule sõbrale
Luigepaat, Marie sild ja Nooruse seljandik
Uue luige kiviloss
Püha Graali kuningas Püha Graali lossis
Elektrifitseeritud ja telefoniseeritud muinasjutt
Romantikute lahkumine
Wiesi kirik
Rikkalik kui Baieri kook
Vennad Zimmermannid
Taevaväravad laes
Kogu Euroopa voolab siit läbi
Liiga täiuslik
Würzburgi vürstpiiskopi residents
Shakespeare’i vääriv tragöödia Alam-Frangimaal
Pühakud ja pühad sõjad
Euroopa kauneim pastorielamu
Imetabane trepp ja kõigi aegade suurim fresko
Üks kena ja rahulik paik
Kölni toomkirik
Kõige vanem katedraal – vana katedraal – toomkirik
Meister Gerhardi elutöö
Kolmsada aastat liikumatult seisnud kraana
Kui suur on suur?
Tuhat torni ja kunstiaarded
Liiga kaunis pommitamiseks
Sanssouci – palee keset viinamarjaistandust
Mitme näoga mees
Ilma muredeta
132 trepiastet roheluse kaskaadis
Paik tantsudele, veinile ja filosoofiale
Kohe näha, et vanad sõbrad
Tulevik voolab minevikku…
Zwinger
Siidis ja sametis Herakles
Barokk ja rokokoo
Pöpelmanni Rooma-areen keset Zwingeri mänglevat barokki
Pulmapidu kuurvürsti moodi
Ühe ajastu lõpp
Pilvedes hõljuv Madonna
Haav Saksamaa südames
Brandenburgi värav
Alistuv ja seltskondlik rahvas
Preisi Friedrichid ja Wilhelmid
Langhansi Ateena propüleed
Dooria sambad ja kvadriiga
Napoleonist Bismarckini
Tants vulkaani tipus
Haavatud linn
Värav kahe müüri vahel
Avage see värav!
Kurfürstendamm
Kuldsed kahekümnendad
Halastamatu aeg
Et ei ununeks…
Uus Kurfürstendamm, uus Berliin
Отрывок из книги
Nii lihtne see siiski vist ei ole. Vaadakem kaarti. Uhkelt laiutava suure Saksamaa kagu- ja lõunapiirilt algab põhjanaabrist hoopis ahtam Austria. Nendes maades kõneldakse üht ja sama keelt, kuid see pole ainus, mis neid seob. Hiljaaegu avastasin ühel interneti vestlusküljel küsimuse – kas austerlased on sakslased? Enamik vastajaid arutles ja leidis, et tõepoolest, austerlased ongi sakslased. Üks arukas vastaja oskas siiski soovitada – vaadakem ajalooraamatusse!
Mõlema riigi ajalugu on ilmatu pikk ja lõpmata keeruline. Lugematu hulk valitsejaid, erinevad ühendused ja liidud ning üks sõda järgnes teisele. Ikka võimu, varade ja mõjusfääride pärast. 1273. aastal troonile astunud Saksamaa ja Püha Rooma Impeeriumi Habsburgide soost valitseja Rudolf I tõi oma võimukeskuse praeguses Šveitsis asunud Habsburgide lossist aastal 1278, mõnedel andmetel 1282, Austria ertshertsogkonda. Kuueks sajandiks sai Habsburgide monarhia pealinnaks Viin.
.....
Legend või mitte, see hapu veini lugu, kuid kindel on see, et aastal 1511 pandi põhjatorni ehitus seisma.
1578. aastal kaeti torn teravatipulise renessansskupliga, mis on aegade jooksul saanud Viini losside ja kirikute katustele ning kuplitele iseloomuliku siniroheka tooni. Põhjatorn jäi 68 meetri kõrguseks ning viinlased hakkasid seda veetornikupliks kutsuma. Vana saaga aga pajatab, et Stephansdomi põhjatorn jäi lõpetamata seetõttu, et Saatan lõhkus ehitustellingud kogu aeg maha. Otsekui sellise kurva saatuse heastamiseks paikneb nüüd just põhjatornis Austria kõige suurem tornikell Pummerin – Kumiseja.
.....
