Читать книгу Aja jälg kivis. Kreeka - Helgi Erilaid - Страница 7

Peloponnesos

Olümpia ja vana maailma ime

Suur Peloponnesose poolsaar on kõige kaugemale Vahemerre ulatuv osa Kreeka maismaast. See on otsekui omaette saar – kummalise kujuga saar, mis meenutab kolme allapoole suunatud sõrmega käelaba, pöial näitamas ida suunda. Poolsaart ühendab mandriga Korintose maakitsus.

Peloponnesose keskosas laiub Arkaadia – mägede ja kloostrite, kiviste külade ja üksildaste varemete maa. Kreeka müütides oli puutumatu, metsiku loodusega Arkaadia karjuste jumala Paani elupaik. Tema saatkonda kuulusid drüaadid, nümfid ja teised loodusvaimud. Üheskoos uitasid nad mägedes ja mängisid metsades Paani vilepilli viiside saatel oma mänge. Poeetide luules kujutas Arkaadia enesest pastoraalset idülli, harmoonilise loodusega paradiisi. See elas sama nime all edasi ka renessansiajastul ja hiljemgi, kujunedes omamoodi unistuseks kaugest ja kättesaamatust Utoopiast.

„Minagi olin Arkaadia teel, kuigi ma sündisin saunas,“ kirjutas kunagi Karl Ristikivi.

Karjuseidülli maastikke olevat Arkaadias mõnel pool veel tänapäevani alles – rohetavatel jõekallastel ja oliivipuudest varjatud üksildaste iidsete valgete sammaste ümbruses. Ja siin asub ka Olümpia. Tegelikult küll Ilia maakonnas, kunagises Elises, kuid ometi võiks just Olümpia oma antiiksete pühamute varemete ning vana aja olümpiamängude staadionirajaga lopsakast ja kaunist Arkaadiast parima ettekujutuse anda.

Uurijate väitel paikneb enamik Kreeka antiikseid varemeid fantastilistes ja dramaatilistes paikades, kuid Olümpia asub kaunis rohelises orus, pühaks peetud Alphiose jõe ja selle lisajõe Kladeose kallastel. Zeusi isa, jumal Kronose nime kandev mägi kõrgub pühamust põhja pool. Mägi – see kõlab küll uhkelt. Tegemist on pigem vaevalt 100 meetri kõrguse künkaga. Selle varjus, oliivipuude, plaatanite, tammede ja paplite vahel, seisavad tuhandete aastate vanuste varemete üksikud valged sambad.

Mitmed Olümpiast jutustavate kirjutiste autorid arvavad, et siin on liiga palju arheoloogilisi kaevamisi tehtud ja võib juhtuda, et kahe teineteise kõrval lebava kivi või sambatüki ealine vahe ulatub sajandite, isegi aastatuhandeteni. Kuid nii iidses paigas pole mõtet seepärast muretseda ega liiga põhjalikult detailidesse süveneda. Pigem võiks kujutleda selle ainulaadse paiga õhkkonda ja elu, mida elati siin inimmõistuse jaoks raskesti vastuvõetavas ajalises kauguses – umbes kaheksa sajandit enne Kristuse sündi.

Altise kadunud saladused

Olümpia pühamute ala kutsuti Altiseks. Siin seisid jumalatele pühendatud templid ning teised vajalikud hooned. Siia võisid siseneda kõik vabana sündinud Kreeka, hilisematel aegadel ka Rooma linnade kodanikud, mis noil ammustel aegadel tähendas vaid meeskodanikke. Ja ümberringi elavad müüdid…