Читать книгу Palverännud Tiibeti müstilise Kailaši mäe juurde - Heli Grauberg - Страница 16
Оглавление6
Minu esimese palverännu organiseerimine
Nüüdseks viisteist aastat tagasi asetasin Tiibeti püha mäe Kailaši pildi oma joogatoa altarile, lootes nii palverännakut sellele kaugele müstilisele maale ligi tõmmata. Möödusid aastad, aga kunagi polnud tunnet, et just praegu oleks õige aeg mäe juurde minna. 2016. aasta alguses, kui tund-sin õige hetke saabunud olevat, võtsin ühendust Nepalis asuva reisifirma omaniku Krishnaga, kelle abivalmidust ja teenuseid olin eelnevalt Nepalis reisides kasutanud, ning broneerisin juunisse planeeritud palverännaku pool aastat varem ära.
Pool aastat on piisav aeg, et ennast füüsilisse vormi ajada. Minu treenin-guplaanid olid suured, aga lõpuks piirdusin vaid kerge joogaga. See andis ka aega raha kogumiseks, sest koha kindlustamise deposiit Nepali reisifir-male oli vaid 300 USA dollarit ja ülejäänud summa tuli maksta kohapeal.
Enne reisile minekut jätsin oma elukaaslasele kinnisesse ümbrikusse pangakaardi PIN-koodid ja Facebooki konto salasõna, kuna olin eelnevalt piisavalt kuulnud ja lugenud kõrgmäestikuhaigusega seotud õnnetustest. Juhul kui miskit oleks viltu läinud, oleks ta saanud mu sotsiaalmeedia-konto sulgeda, sest kes tahab kadunukest seal enam jälgida.
Indiast pärit Õpetaja Yogiraj Gurunath Siddhanath (vt II osa, ptk Sõit algab Tiibeti poole! Guru Purnima) oli just 2016. aasta juunis Londonis õpetusi jagamas. Toimus Siddhanath Yoga Sangh koosolek (olen selle joogaorganisatsiooniga aeg-ajalt seotud olnud), kus Gurunath andis mu esimesele Kailaši mäe palverännule kaasa õnnistused. Tundsin neid kogu reisi vältel, need toimisid päriselt...
Tiibet on Hiina Rahvavabariigi võimu all olnud juba 1950.–1951. aas-tast ning kõik reisiplaanid liiguvad vastavalt Hiina ametnike tujudele ja määramisele. Minu esimene palverännak pidi kulgema Nepalist Tiibetisse mööda maanteid sõites, mis annab aklimatiseerumiseks kenasti aega ja on tunduvalt odavam kui lennureis. Sain aga reisifirmalt teate, et hiinlased ei anna maanteesõitudeks lube ja Kailaši piirkonnale saab Nepalist läheneda vaid õhu kaudu: mitme siselennu ja helikopteriga. Eks tuli siis lennata.
Järgmine e-kiri andis teada, et nende kuupäevade sees, kui mul oli broneeritud lennupilet Nepali ja minule planeeritud grupp pidi palverän-nule siirduma, ei anna hiinlased välismaalastele Kailaši mäe juurde sise-