Читать книгу Leelo Leevikese jõulukalender - Heljo Mänd - Страница 6

Leelo Leevike ärkas varakult üles, nagu ta ikka hommikuti ärkas. Ta tahtis kohe laulma hakata, nagu ta ikka hommikuti laulis, kuid äkki märkas ta aknalaual pakki.

Leelo Leevikesel ei olnud sünnipäeva ega nimepäeva ega ühtki tähtsat päeva. Oli esimene detsember, jõulukuu algus. Kes talle sel puhul paki saatis? Kes?

Leelo Leevike näperdas paki lahti – ja üllatus veel rohkem. Pakis oli jõulukalender, igas päevaruudukeses jõululuuletus. Kokku kakskümmend neli luuletust. Aga kes talle saatis need salmid? Kes?

Aknalaual oli kiri. Leelo Leevike näperdas ka selle lahti ja luges:

“Armas Leelo Leevike! Hakkasin juba sügisel koguma jõululaule. Küsisin igaühelt, millist laulu keegi teab. Nüüd tegin nendest lauludest jõulukalendri, et Sul oleks iga päev uus laul võtta.

See on minu väike tänu Sulle selle eest, et Sa kinkisid mulle lohutuslaulu. Kas Sa mäletad, kui ma olin kord väga kurb? Arvasin, et olen päkapiku kohta liiga pikk, ja siis sa mõtlesidki välja selle ilusa laulu. Nüüd laulan Su kingilaulu iga päev. Pikk Päkapikk.”

Muidugi mäletas Leelo Leevike seda laulu. Mäletas väga hästi.

Lugu 1

See seade ei toeta heli kuulamist!

Pikk päkapikk

Käis metsa all ringi üks päkapikk,

kes laulis: “Ma olen nii hirmus pikk,

ei mahu ma kullerkupusse