Naistürannid

Оглавление

Helmut Werner. Naistürannid

I PEATÜKK. Alguses valitses naine – kas müüt või tegelikkus?

II PEATÜKK. Amatsoonide maailmariik

III PEATÜKK. Kaks idamaist naisdespooti: Hatšepsut ja Semiramis

IV PEATÜKK. Kanged naised Draakonitroonil: keisrinnad Daji, Wu ja Cixi

V PEATÜKK. Verehimu ja suurushullus: Livia, Messalina ja Agrippina

VI PEATÜKK. Verejanuline Fredegunde – naisdespoot varasest keskajast

VII PEATÜKK. Katariina di Medici – hugenottide lihunik

VIII PEATÜKK. Bloody Mary – Verine Mary

IX PEATÜKK. Hertsoginna de Montespan – satanist, kes valitses Louis XIV üle

X PEATÜKK. Verine krahvinna Bathory – kõigi aegade suurim vampiir

XI PEATÜKK. Rootsi Kristiina – „barbaarne vürstinna”

XII PEATÜKK. Katariina II – lõbude tsaarinna jaküüniline despoot

XIII PEATÜKK. Julm Ranavalona I – üks Aafrika valitsejannadest

JÄRELSÕNA

KASUTATUD KIRJANDUS

Отрывок из книги

Tänapäeval on poliitika vaieldamatult meeste ala. Naistele on maailma paljudes osades juurdepääs poliitikale üldse keelatud ja see, et naised saaksid määrata vastavalt oma arvukusele kodumaa saatust, jääb ikkagi vaid erandlikuks. On küll olemas terve rida naisi, keda on ka valitsusjuhtideks valitud, kuid enamus nendest ikkagi Kolmandas Maailmas, nagu Indira Gandhi Indias, Sirimawo Bandaranaike Sri Lankas, Golda Meir Iisraelis, Benazir Bhutto Pakistanis, Corazon Aquino Filipiinidel ja Tansu Ciler Türgis. Seda enam paneb imestama fakt, et nii Esimesest kui Teisest Maailmast on väga vähe samaväärset vastu panna. Vähestest Lääne-Euroopa naistest, kes on tõusnud oma maal juhtivasse rolli, võib ära märkida kõige väljapaistvamal kohal olnud Margaret Thatcherit, kes mängis Raudse Leedi hüüdnime all tähtsat rolli ka maailmapoliitikas.

Et „suur poliitika” on puhas meeste pärusmaa, seda näitavad välja ka endised sotsialismimaad. Vaatamata propageeritud ideoloogiale mehe ja naise võrdväärsusest olid naised ka seal kaasatud vaid taustaks poliitilisele üldpildile. Tuntud näitena „tugevatest naistest” endistes sotsialistlikes riikides võib nimetada Mao neljandat naist Jiang Qingi ja ka Elena Ceau-Îsescut, kunagist võimsaimat naist Rumeenias.

.....

Ajalookirjutaja Diodorus Siculus, kelle 1. sajandi keskel eKr kirjutatud raamat sisaldab terve rea ülestähendusi ka naiste seisundist ühiskonnas, täiendab Herodotose jutustust, kirjeldades, tähelepanuväärivaid seadusi, mille kohaselt oli kuningannale omistatud palju suurem võim ja au, kui see kuningale osaks sai. Eraisikute puhul omasid naised abikaasade üle määravat autoriteeti. Mehed pidid lepingus selgelt väljendama, et nad peavad kuulama naiste sõna.

Naine oli Vana-Egiptuses juba kõige varasemast ajast peale mänginud väljapaistvat rolli. Kuni Rooma ajani välja oli naistel meestega võrreldes varalistes ja pärandusasjades igati eelistatud seis. Naiste suur vabadus ilmnes ka abielu lõpetamisel. Veel Rooma ajalgi oli sealsetel naistel lubatud endale meest ise valida ja teatud hüvitist makstes ka lahku minna.

.....