Оглавление
Henning Beck. Eksimine on kasulik
SISSEJUHATUS
1. peatükk. UNUSTAMINE. Miks see raamat teile meelde ei jää ja miks teile just seetõttu jääb meelde kõige olulisem
Mälestuste proovikabiin
Hammustatud õun – kas tükk on puudu paremalt või vasakult?
Aktiivne unustamine
Vaimne järjehoidja
Vaimne tuludeklaratsioon
Ebakindlate mälestuste kasutamine
Vaimne seedeprotsess
Unustada selleks, et paremini meelde jääks
Ja nüüd: paus!
2. peatükk. ÕPPIMINE. Miks meil on raske asju pähe õppida ja miks me just seetõttu mõistame maailma paremini
Õppimine ei ole kõige olulisem
Närvirakkude orkester
Õppimine – hall ala
Stressis olles õpime kõige paremini – ja kõige halvemini
Raske on asju pähe õppida
Õppimine suurtes kogustes
Õppimine lasanje-põhimõttel
Vähem õppimist, rohkem mõistmist!
Sügavam arusaamine
Taasavastatud õppimisjõud
3. peatükk. MÄLU. Miks vale mälestus on parem kui mälestuse puudumine
Mälestuste kapell
Mälestuste haavatavus
Tunnete lõks
Täiuslik mälukuritegu
Ka ettekujutus on tõde
Teiste inimeste survel tekkivad võltsmälestused
Mälupääste
Miks vale on mõnikord parem
See pole küll tõsi, kuid kõlab tõeselt
4. peatükk. MÄLULÜNGAD. Miks me pinge all olles välja lülitume ja millest koosneb rambipalaviku salaravim
Samm-sammult tegutsemise lõks
Ärge mõelge punasele plüüsjänesele!
Tähelepanu hajutamise lõks
Kontroll on hea, usaldus on parem
Liigse vaimustuse lõks
Tasu saamise paradoks
Kuidas saada võitu hirmust avaliku kõnelemise ees
5. peatükk. AEG. Miks me aega ikka ja jälle valesti hindame – ja seeläbi olulisi mälestusi loome
Plaanide tegemise lõks
Ilma ajatajuta
Aja arvestamise apsud „reaalajas”
Ärritus, mida tekitavad Rosamunde Pilcheri filmid
Vaimne ajatelg
Miks vanemana tundub, et aeg lausa kihutab
Ajaliste moonutustega kaasnevad eelised
Palju õnne, te võitsite pisut aega!
6. peatükk. IGAVUS. Miks me ei suuda välja lülituda ja kuidas unistamisest saab kohustus
Meie vaimne vaikerežiim
Korralik šokk käib vähem närvidele
Igavlete? Oma süü!
Jõudeolek on kõikide ideede alguspunkt
Kuidas lõigata kasu aju võimetusest välja lülituda
Korralik unelemine on pool võitu
Pingutamise ja lõõgastumise meisterlik vaheldamine
7. peatükk. TÄHELEPANU HAJUMINE. Miks me end nii kergesti häirida laseme ja millised segajad lisavad meile loovust
Aju spämmifilter
Suuraju eestuba
Üle ajav filter
Ärge kuulake oma südant!
Gorillad kopsudes
Talamusel tööst puudu ei tule
Tähelepanu hajumise trikid
Kuidas „treenida” vaimset eestuba
Produktiivne tähelepanu hajumine
Mõistus dieedile
Inspireeriv tähelepanu hajumine
8. peatükk. MATEMAATIKA. Miks aju arvutab kõige paremini ilma arvudeta
Numbrid? Tänan, ei!
Numbrid? Jah, palun!
Matemaatiline põhivarustus
Demokraatliku hääletamise kaudu numbriteni
Mustrid arvude asemel
Eesmärgi kaotanud ajupiirkonnad
Aju keel
Jääge asjalikuks, ent mõelge pööraseid mõtteid
9. peatükk. OTSUSED. Miks me liiga kaua kaalume, aga ikkagi targalt otsustame
Otsused ei ole arvutuste tulemus
Otsustamine käib peas
Õnnemängija kriteerium
Riskimine hirmu pärast
Börsiedu märk
Pooleldi šokis olles on meeleolu kehv
Maailm kuulub julgetele
Tagantjärele oleme alati targemad
10. peatükk. VALIK. Miks valimine on nii raske ja miks me ikkagi õigesti valime
Meie tugevad küljed otsuste tegemisel ..
... ja nõrgad küljed otsuste tegemisel
Meie Achilleuse kand valikute langetamisel
Liiga palju šokolaadi ei teegi alati õnnelikuks
Valikute tegemine teiste eest
Ka ajule on hind oluline
Kuidas valiku tegemise vaevadest mööda hiilida
11. peatükk. MÕTTEŠABLOONID. Kuidas eelarvamused meid aitavad või meile kahju teevad ja kuidas me väldime stereotüüpide lõksu langemist
Vaimne väljavilistamine
Mustrites mõtlemise eelised
Tuleb kokku panna see, mis kokku ei kuulu
Järelemõtlemine eelarvamuse asemel
Arvamuste ääremaa
Tarbimismöll klišeede abil
Stereotüüpide lõksu vältimine
12. peatükk. MOTIVATSIOON. Miks meie sisemine kaabakas meid tagasi hoiab ja kuidas ennast ning teisi tagant utsitada
Jõuluvana taak
Ennustuste lõks
Kaasasündinud mootor
Kui meid takistab ükskõiksus
Kus sisemine kaabakas ennast peidab
Sisemise sunni hävitamine
Ootamatud preemiad
Sihikindlalt eesmärgi poole
13. peatükk. LOOVUS. Miks me ei suuda nupuvajutuse peale midagi uut luua, ent siiski alati uutmoodi mõtleme
Ideede mõõtmine
Intelligents või loovus
Mida rohkem mõtled, seda parem
Kunst mitte mõelda
Mõtete sümbioos
Stress – kontrastide regulaator ajus
Biokeemilised silmaklapid
Hea tujuga tulevad head ideed
Hind, mida tuleb maksta originaalsuse eest
Lülitage valgus sisse
Kuidas ideede tulva vaheldust tuua
Kuninglik tee loovuseni
14. peatükk. PERFEKTSIONISM. Miks meil on vaja teha vigu, et saada paremaks inimeseks
Vigade tegemine käsu peale
Aju keskosas käib tuline võitlus vigade vahel
Jutusaate põhimõte
Saatejuht peab sekkuma
Veateade ajus
Üksteisest ülekarjumise eelis
Kuidas arvuti malemängu selgeks õppis
Täiuslikult igav
Süsteemne eksimine
Vigade vaagimine
Vigadest õppimine
Edasi, ikka edasi!
Tehke ikka vigu
MÄRKUSED
1. UNUSTAMINE
2. ÕPPIMINE
3. MÄLU
4. MÄLULÜNGAD
5. AEG
6. IGAVUS
7. TÄHELEPANU HAJUMINE
8. MATEMAATIKA
9. OTSUSED
10. VALIK
11. MÕTTEŠABLOONID
12. MOTIVATSIOON
13. LOOVUS
14. PERFEKTSIONISM
Отрывок из книги
Selles raamatus ei räägita teile, kui vahvasti aju toimib. Vähemalt ei jää esmapilgul sellist muljet. Sellest raamatust ei saa te ka lugeda, kui täiuslikult aju töötab. Ta nimelt ei tööta täiuslikult.
Ja kui te soovite hakata selle kirjatüki abil oma ajuga veel kiiremini ja süvenenumalt mõtlema, pean teile kohe alguses pettumuse valmistama: ka seda ei juhtu, sest aju pole „aritmeetikas” just kõige täpsem ega nobedam. Aju on üks unelev tuisupea, ta on tihti hajameelne ja hooletu, tema peale ei saa kunagi täiesti kindel olla, ta arvestab valesti ja unustab rohkem, kui suudab meeles pidada. Lühidalt: aju on umbes 1,5 kilo raskune viga. Te kõik kannate seda hajevil teekaaslast oma peas pidevalt endaga kaasas – ja ma soovin teile selle puhul kogu südamest õnne.
.....
Tundub, et meie aju saab silmapaistvalt halvasti hakkama nende asjadega, mida me oma tänases mehhaniseeritud ja digitaalseks muutunud maailmas väidetavalt vajame. Meie ajame taga optimaalsust ja täpsust ehk täiuslikkust. Ja meie aju? Teeb hoopis vastupidi ja viilib selle nõude täitmisest kõrvale. Paljud unistavad sellest, et meie peas töötaks vahva ja eksimatu arvutusmasin. Sellega saaks ülesandeid lahendada keskendunult, tõhusalt ja kiiresti. Aga tegelikult: arvutid ei tee vigu – ja kui nad teevadki, siis jooksevad nad kokku. Aju aga ei jookse kokku (välja arvatud juhul, kui talle selleks väljastpoolt abi osutatakse, aga see on hoopis üks teine lugu ...). Ja see on nii, sest aju toimib täiesti teistsuguse põhimõtte kohaselt. See, mis teeb meid arvutitest ülemaks, on ekslikkus, mõtlemise ebatäpsus. Bioloogia lükkab kindlalt ümber kõik hirmutavad stsenaariumid, mille kohaselt arvutid juba mõne aastakümne pärast võimu maailma üle enda kätte haaravad ning meid tarkuse poolest ületavad. See tundub olevat vastuolus digitaliseerimisega – meie moodsa aja märksõnaga: nii klassiruumid kui ka ettevõtted tuleb kaasata võrgustikkudesse, teavet on vaja vahetada ja tõhusalt analüüsida. „Tuleviku klassiruum”, „suur andmeanalüüs”, „tööstus 4.0” – pole ühtegi valdkonda, mida ei soovitaks nüüdisajastada arvutimaailma võimalusi kasutades. Kuid ka tulevikumaailma suured ideed mõeldakse välja analoogmaailmas, mitte arvutites. Need tulevad ajudest, mitte nutitelefonidest. Arvutid õpivad paljutki – me saame nendest aru. Arvutid järgivad reegleid – meie saame neid muuta.
Arvutid võivad meid ju malemängus või gos võita, see pole ei hämmastav, loov ega murettekitav. Mina hakkaksin tõsiselt muret tundma alles siis, kui üks arvuti hakkab tegema vigu ning annab seepeale teada: „Male? Oi ei, ma ei viitsi rohkem, see on igav. Teen parem ühe ringi World of Warcrafti!” Seni, kuni seda pole juhtunud, on inimese aju endiselt kõigi asjade mõõt. Just nimelt seetõttu, et ta pealtnäha nii kehvasti toimib.
.....
