Allan Quatermaini kummaline lugu koletisjumalast

Оглавление

Henry Rider Haggard. Allan Quatermaini kummaline lugu koletisjumalast

Autori märkus

I peatükk – Torm

II peatükk – Pilt koopas

III peatükk – Teede Avaja

IV peatükk – Legend Heu-Heust

V peatükk – Allan lubab midagi

VI peatükk – Must jõgi

VII peatükk – Valloo

VIII peatükk – Püha saar

IX peatükk – Pidu

X peatükk – Ohver

XI peatükk – Lüüsivärav

XII peatükk – Vandenõu

XIII peatükk – Kohutav öö

XIV peatükk – Heu-Heu lõpp

XV peatükk – Sabeela hüvastijätt

XVI peatükk – Võidujooks elu eest

Отрывок из книги

Autor soovib teatada, et see lugu pandi kirja selle praegusel kujul mõnda aega enne seda, kui Rodeesiast leiti ürginimese fossiilseid jäänuseid, kes võis väga hästi olla üks heuheudest, “karvasest mägirahvast”, kellest räägib ka Allan Quatermaini lugu.

Nüüd olen mina, Toimetaja, kelle kohus on olnud kas testamenditäitjana või teisel viisil anda maailmale nii paljusid Allan Quatermaini või Makumazahni ehk Öösel Valvaja lugusid, nagu Aafrika pärismaalased tavaliselt teda kutsuvad, jõudnud tema kõige kummalisema looni. Pean otsekohe lisama, et ta jutustas seda mulle palju aastaid tagasi oma majas, mida hüüti “Lossiks”, Yorkshire’is, kus peatusin ka mina, pisut enne seda, kui ta lahkus koos sir Henry Curtise ja kapten Goodiga oma viimasele retkele Aafrika südamesse, kust ta enam tagasi ei tulnud.

.....

Hans irvitas ja noogutas, siis hakkas üllatava kiirusega mäest üles ronima, paludes teistel järgneda, kiirustatuna suurest raheterast, mis tabas teda pähe. Viimaks jõudsime varisenud kivide hunnikuni, millest me põiklesime ja rabelesime üle pimeduses, mis nüüd, rahe langema hakates, oli välgulöökide vaheajal tihedam kui kunagi varem. Kõige suurema kivi taga sööstis Hans põõsastesse, tirides mind kahe kivi vahele, mis moodustasid loodusliku värava taga olevale koopale.

"Siin see koht on, baas,” sõnas ta, pühkides verd, mis voolas ta laubalt rahekivist tekkinud haavast.

.....