Eugenie Grandet

Оглавление

Honoré de Balzac. Eugenie Grandet

EUGÉNIE GRANDET

Отрывок из книги

Olgu teie nimi, kelle kuju on

kauneimaks ehteks sellele teosele,

.....

Tema naine, kelle ta oli viinud täieliku orjuseni, moodustas talle äriasjus ülimõnusa kattevarju. Härra Grandet ei külastanud kunagi kedagi, ei korraldanud enda juures vastuvõtte või lõunasööke; ta ei lärmitsenud kunagi ja näis kõike kokku hoidvat, isegi liigutusi. Ta ei tekitanud kunagi teiste juures korratust, sest ta austas väga eraomandit. Siiski, hoolimata tasasest häälest ja ettevaatlikust hoiakust, oli tündersepa kõneviis ja käitumine terav, eriti oma kodus, kus ta end vähem ohjeldas kui mujal. Välimuselt oli Grandet viis jalga pikk, masajas, nurgeline, kaheteistkümne tolli jämeduste säärtega, pahklike kederluudega ja laiade õlgadega; ta nägu oli ümarik, päevitunud, rõugearmiline; ta lõug oli sirge, huuled ei omanud mingit kaarjoont ja hambad olid valged; silmis oli rahulik ja ablas ilme, nagu öeldakse olevat sisalikul; sügavate põikjoontega laubal olid paljutähendavad mügerikud; juuksed, kollakad ja veidi hallikad, olid nagu hõbe ja kuld – ütlesid mõned noorukid, kes veel ei teadnud, mis kaalus härra Grandet’ kohta tehtud märkus. Jämeda otsaga ninal oli sinisooneline muhk, milles lihtrahva päris õigustatud ütluse järgi peitus õelus. Nägu väljendas kardetavat kavalust, külma õiglust ja egoismi, nagu see on omane inimesele, kes on harjunud koondama oma tundeid ihnsuse nautimiseks; ainus olevus, kellest ta tõesti midagi pidas, oli ta tütar Eugénie, ta ainus pärija. Käitumine, kombed, kõnnak – kõik väljendas muide toda usku iseendasse, mis tekib harjumusest olla alati edukas kõigis oma ettevõtteis. Ehkki härra Grandet näilikult käitus lahkelt ja pehmelt, oli tal siiski raudne iseloom. Ta riietus alati ühetaoliselt; kes teda nägi täna, nägi teda säärasena, nagu ta oli juba alates aastast 1791. Ta tugevad kingad käisid nahksete rihmadega kinni; igal ajal kandis ta vanutatud villast sukki, lühikesi hõbepannaldega pükse jämedast kastanpruunist kalevist, kaherealist sametvesti kollaste ja punakaspruunide triipudega, laia kastanpruuni sabakuube pikkade hõlmadega, musta kaelasidet ja kveekeri kübarat. Ta kindad, tugevad nagu mõnel sandarmil, teenisid teda kakskümmend kuud, ja et neid puhtaina säilitada, asetas ta nad alati erilise kindlakskujunenud liigutusega teatud kohale kübara äärel. Muud ei teadnud Saumur tema isikust midagi.

Ainult kuuel inimesel oli õigus külastada härra Grandet’ maja. Tähtsaim esimesest kolmest oli härra Cruchot’ vennapoeg. Pärast tema nimetamist Saumuri esimese astme kohtu eesistujaks lisas too noormees Cruchot’ nimele juurde veel teise nime – de Bonfons – ja tegi kõik selleks, et Bonfons omandaks ülekaalu Cruchot’ üle. Ta juba kirjutaski oma nimena alla C. de Bonfons. Protsessija, kes oli küllalt mõtlematu, et nimetada teda «härra Cruchot’ks», taipas kohtuistungil peagi oma rumalust. Kohtunik soosis neid, kes nimetasid teda «härra eesistujaks», ent ta kinkis oma kõige lahkemad naeratused neile meelitajaile, kes kutsusid teda «härra de Bonfons’iks». Härra eesistuja oli kolmekümne kolme aastane ja omas Bonfons’i (Boni Fontis) mõisat, mis andis seitse tuhat franki aastast sissetulekut; tal oli oodata pärandust oma notarist onult ja veel teiselt onult, abbe Cruchot’lt, kes oli kõrge aukandja Saint-Martin de Tours’i kapiitlis; mõlemad onud teati olevat küllaltki rikkad. Need kolm Cruchot’d, keda toetas suur hulk õe- ja vennapoegi, kes omakorda olid suguluses umbes kahekümne selle linna perekonnaga, moodustasid omaette erakonna, nagu vanasti Medicid Firenzes; ja nagu Medicitelgi, nii olid ka Cruchot’del oma Pazzid. Proua des Grassins, kahekümne kolme aastase poja ema, külastas väga hoolega proua Grandet’d, lootes naita oma kalli Adolphe’i preili Eugénie’ga. Härra des Grassins, Saumuri pankur, toetas kõvasti oma naise püüdeid, osutades vanale ihnurile alatasa salajasi teeneid ja olles alati õigel ajal käepärast. Need kolm des Grassins’i omasid samuti poolehoidjaid – õe- ja vennapoegi ning ustavaid liitlasi.

.....