Viis mõrvarit - üks laip

Оглавление

Horace van Offel. Viis mõrvarit - üks laip

I peatükk. Avatud uks

II peatükk. Ihnuskoi

III peatükk. Isand Lhoir

IV peatükk. Inimsööjate kallaletung

V peatükk. Nui

VI peatükk. Öised koledused

VII peatükk. Veri kätel

VIII peatükk. Rauk on tapetud

IX peatükk. Kes tappis?

X peatükk. Mõrvarid

XI peatükk. Isatapja tunnistus

XII peatükk. Punane käsi

XIII peatükk. Naine?

XIV peatükk. Täiturg

XV peatükk. Uued jäljed

XVI peatükk. Suur kirmes

XVII peatükk. See polegi tema!

XVIII peatükk. Antverpen

XIX peatükk. Joly ideed

XX peatükk. Viimne lootus

XXI peatükk. Victor Lhoir

XXII peatükk. Inimjahil

XXIII peatükk. See oli lihtne

Отрывок из книги

Hetkeks peatus Frédéric Lecorbu Tombe-Issoire’i tänaval maja number 66 a ees, heites sellele mingi ebamääraselt-lootusetu pilgu.

„Milline sünge küün,“ mõtles mees endamisi. „Fassaadi pole sellel küll terve igavik pestud. Kui räpane, närune — väljasurev.“

.....

„Kas ei läinud siis läbi Wertheimeri juures?“ küsis Frédéric. „Aga too ameeriklanna, kes oma portreed tahtis saada?“

„Ta otsustas ümber — viimasel hetkel. Ma polevat küllaldaselt moodne, seletas daam. Moodne? Mida see tähendab? Too halenaljakas sõna on kõigil praegu suus. Aga homme on üürimaksu päev. Mida lausub su majaperemehest isa? Kui ma kuskilt raha ei leia, satume naisega paadi alla.“

.....