Читать книгу Kursi Koolkond XXV - Ilmar Kruusamäe - Страница 4

VI Kursi Koolkonna Päevad Tartus, Tigutorn 2008

VI Kursi Koolkond days in Tartu

Kursi Koolkond on kõikjal

Kursi Koolkonna tegevus on lõputu mäng kunstis

Kursi Koolkond on igavene

Kursi Koolkond is everywhere

Kursi Koolkond means an endless game in art

Kursi Koolkond is eternal

Veerandsada

Juubelijutte on mõnes mõttes lihtne kirjutada. See on nagu mingisugune progressioon, mille puhul eelnevale liitub midagi järgnevat, aga samas jääb midagi muutumatuks. Kursilaste puhul on millenniumivahetusest muutumatuks jäänud nende arv. Antud ajahetkel on neid jätkuvalt üheksa: Peeter Allik, Albert Gulk, Ilmar Kruusamäe, Priit Pangsepp, Marko Mäetamm, Reiu Tüür, Külli Suitso, Imat Suumann ja Priit Pajos. Viimasel ajal on nad juba nii monoliitsed, et külalisesinejaid enam ei kasuta.

Mõne sõnaga algusest. Oli aasta 1988. Perestroika-kamuflaažis, vabadusihaluses kunsti-Tartu oli läinud eostumisvalmiduselt märkamatult üle rasedusjärgsesse sünnitusstaadiumisse. Sel suvel taastati kunstiühing Pallas, mille egiidi all hakkas tegutsema ka Konrad Mäe ateljee. Septembris alustasid oma õpinguid ERKI Tartu osakonna tudengid (esmalend 1993. aastal). Nüüd nimetatakse neid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna õppureiks. Sama aasta varakevadises Tartus organiseerus aga küllap vist senise Eesti üks kauamängivamaid kunstikooslusi – Kursi koolkond. Kõigist eelnimetatuist kõige varem, mis tegelikult pole üldse tähtis, sest rivaliteet ja esikohaihalus kursilastele eriti iseloomulik pole.

Kui nüüd heita korraks pilk tagasivaatepeeglisse, siis Kursi koolkonna organiseerumine Tartus tundub päris paratamatuslik. Linnas, mis oli viljastand kahtlaselt undergroundliku kunstirühmituse Visarid ning milles funktsioneeris vahelduva eduga legaalselt registreeritud, ent tihtipeale nii põrandaaluse paiknemise kui ka kontrakultuuri kuulutajana kurikuulus ülikooli kunstikabinet (Kaljo Põllu ja Andrus Kasemaa), oli kasvupind teatud äraspidisuseks juba kobestatud.

Koolkonna nimetus johtub väikesest Tartu-Tallinna maantee läheduses asuvast külakesest, millega asutajaliikmetel vaat et veresugulaslikke, tugevus-nõrkuslikke sidemeid. Samas sisaldab see kohaline tähendus endas paljuski kohatuse tähenduslikkust. Koolkond seadis oma eesmärgiks uudsuse – uus suund, uus kurss. Kursi algseile külamüstikuist kunstihulludele ei läinud korda kunstiilma intriigid. Neid ei huvitanud uinuvast mõistusest sünnitatud Tartu-Tallinna koletuslik vastandus. Algselt lähtusid nad külakesest Kesk-Eestis (40 kilomeetrit Tartust) ning koondusid tegutsema Tartus. Tegelikult hõlmasid nad peagi kogu Eesti. Võiks öelda, katsid kogu Eesti ning oleks vaid Eesti. Neid on tõesti Mulgimaalt, Tallinnast, Tartust, ent elu on neid nüüdseks paisanud laiali laia ilma. Momendil tegutseb Külli Suitso Taanis, Reiu Tüür Leedus ja Priit Pajos Soomes. Kursi koolkonna lähiajalugu kannabki nii elukoha- kui ka näituseareaali laienemise mõttes globaalsuse pitserit. Ent mis neid endiselt ühendab, on nende endi arvates ärapöördumine kultuuripoliitikast ning jäägitu pühendumine loomingule. Läbitud veerandsajand näikse seda kinnitavat. Veidi unelmaliselt, kuid siiski. Me kõik teame, et tulest kõrvetamata ei pääse tõsistest kunstitegijatest küll keegi. Tõsisteks tegijateks on nad aga ennast nende 25 aastaga tsementeerinud küll.

Koolkond on arenenud küllaltki ühtlases joones. Ei ole olnud eriti vapustavaid tõuse ega mõõnu. Meeldib, et koolkond ei kasuta, erinevalt paljudest teistest end kiviheitemasinana kõikide sõjas kõikide vastu. Ma pole täheldand ka Kursi koolkonnas liikmete händikäpliku üleshaipimist. Ükski koolkonna liige pole teiste, vaid iseenda konkurent. Kursi koolkond pole erakond. Igal liikmel on teda parteistumise eest kaitsev isiklik väärtus ja loomevabadus. Tal on vabadus asukohamaa valikus, võimalus osaleda koolkonna ühisüritustel, kuid isikliku loomingulise kulgemise määrab ta ise. Ühisüritustest võtab ta osa, ent kunstnikuna on iga üksiku liikme teevalik tema isiklik otsus. Selle veerandsaja jooksul hakkab juba välja kujunema koosluse iga liikme isiklik kunstibiograafia. Me saame rääkida kunstnike erinevatest loomeetappidest. Kursi üheksapäisel koletisel on iga pea oma õlgadel ja kuna nad ei kavatse veel laiali minna, jääks koolkonna mõtestatud ajaloo kirjutamine paratamatult poolele teele. Heidame vaid põgusa pilgu koolkonna kujunemisele.