Читать книгу Koha piiride peal - Ingel Tael - Страница 2

su soojus veel kehas

kuid hing juba läinud

Hääl

hüüdja hääl

kõmiseb vastu

tühjas ruumis

Silmapiiril libiseb paat

üle sädeleva joone

vaatamas vastu

pimedast päevast

Väikesed käed

püüdmas

juukseid

nägu

silmi

Mõistmatud sõnad

voolamas välja

lalinast

Kangestunult seisad

välkvalges hetkes

vere raskes

kohinas

seotud käsist ja jalust

kus ikka voolab veel

üleeelmine sajand

söömarend täis täkkeid

nurgad ja nurgatagused