Oblomov

Оглавление

Ivan Gontšarov. Oblomov

I

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

X

XI

II

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

X

XI

XII

III

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

X

XI

XII

IV

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

X

XI

Отрывок из книги

Ühes Gorohhovaja uulitsa suures majas, mille elanikest oleks jätkunud tervele maakonnalinnale, lebas hommikul oma korteris asemel Ilja Iljitš Oblomov.

Ta oli aastatelt nii kolmekümne kahe-kolme ringis, keskmist kasvu, tumehallide silmadega, meeldiva välimusega mees, kelle näoilmes polnud aga mingit sihikindlat mõtet, mingit keskendatust. Vaba linnuna uitis mõte näol, vilksatas silmis, peatus korraks paokil huultel, lipsas peitu otsaesise kortsudesse ja kadus siis täiesti, nii et üle kogu näo valgus ühtlaselt muretuse helk. Näolt kandus see muretus kehahoiakusse ja isegi öökuue voltidesse.

.....

Zahhar läks ära ja Oblomov hakkas mõtlema.

Kuid ta oli hädas, millest õieti mõelda, kas külavanema kirjast või uude kohta kolimisest; või hakata hoopis arveid kokku võtma? Elumurede rüsinas kaotas ta pea ja lebas ikka edasi, väherdes küljelt küljele. Aeg-ajalt kuuldus üksikuid hüüatusi: “Oh, jumal küll! Elu käib pinna peale, igast kandist pitsitab!”

.....