Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918–1940

Оглавление

Ivo Juurvee. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918–1940

SISSEJUHATUS

1. RIIGISALADUSE ÕIGUSLIK KAITSE

1.1. Karistusseadused

1.2. Avalikku teenistust ja trükisõna reguleerivad seadused

1.3. Järeldusi

2. PIIRIST SALAJASE JA AVALIKU VAHEL

2.1. Riigisaladuse tasemed

2.2. Julgeolekualase teabe trükis avaldamiseja selle piiramise põhjustest

2.3. Riigi publikatsioonid ja erialane perioodika

2.4. Tundliku julgeolekualase infosihilikust avaldamisest riigi poolt

2.5. Järeldusi

3. RIIGISALADUST TÖÖTLEVAD ASUTUSED JA NENDE FÜÜSILINE KAITSE

3.1. Riigisaladust töötlevad asutused

3.2. Füüsiline kaitse

3.3. Järeldusi

4. RIIGISALADUST TÖÖTLEVATE ISIKUTE TAUSTAKONTROLL JA VÄLJAÕPE

4.1. Taustakontroll

4.2. Väljaõpe ehk teadlikkuse tõstmine

4.3. Järeldusi

5. SIDETURVALISUS

5.1. Kommunikatsiooni kaitse vajadus

5.2. Sidevõrgud ja nende haavatavused

5.3. Krüpteerimisviisid

5.4. Järeldusi

6. EESTI RIIGISALADUSE KAITSE EFEKTIIVSUS (EHK MIDA NSVL TEADIS?)

6.1. Nõukogude luure hinnang Eesti sõjaväe kohta 1939

6.2. Poliitiline luure 1939

6.3. Järeldusi

KOKKUVÕTE

SUMMARY

LISAD

Lisa 1. Väljavõte Kriminaalseadustikust

Lisa 2. Sõjaväeluure ülema kiri 1. jalaväe rügemendi ülemaleandmete salajaseks tunnistamise kohta

Lisa 3. Kokkuleppe protokoll NSVL sõjaväelise juhatuse jaEesti Vabariigi vahel sõjasaladuse hoidmise üle

Lisa 4. Väljavõte Kaitseväe kriminaalseadustikust

Lisa 5. Väljavõte VNFSV Kriminaalkoodeksi 1926. aasta redaktsioonist muudatustega kuni 1940553

Lisa 6. NSVL Rahvakomissaride Nõukogu käskkiri

Lisa 7. Väljavõte Valitsemise korraldamise seadusest

Lisa 8. Väljavõte Vabariigi Valitsuse Määrusest perioodilistes trükitoodetes avaldamiseks keelatud teadete kohta

Lisa 9. Väljavõte Riigiasutuste asjaajamise juhtnööridest

Lisa 10. Sõjaministri päevakäsk asjaajamise kohta sõjaväes

Lisa 11. Polkovnik Lille ringkiri riigisaladuse kaitse kohta

Lisa 12. Valitsuse poolt tuleva korraldusena ajalehtedele ja ajakirjadele saadetud juhtnöörid

Lisa 13. Väljavõte Harald Rootsi mälestustest mobilisatsiooni puudutavate dokumentide hoidmise kohta

Lisa 14. Kaitseehitise valvuri kohused

Lisa 15. Väljavõte Nikolai Reegi loengust, kus käsitletakse naisterahvastest tulenevaid ohte riigisaladuse kaitsele

Lisa 16. Juhend saladuse hoidmise kohta kindlustustöödel

Lisa 17. Sõjavägede ülemjuhataja käskkiri väärnähetestsõjasaladuse hoidmisel

Lisa 18. Väljavõte PTTV juhendist telefoniühenduste toimimise kohta

Lisa 19. „Postivalitsuse informatsioon telefonitarvitajaile. Pealtkuulamised ja kõne-kostvuse muutumised.”

Lisa 20. Akt krüptosüsteemide üleandmise kohta 1. diviisi staabis

Lisa 21. Väljavõte Side-eeskirjast krüpteerimisreeglite kohta

KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS

NIMELOEND

Отрывок из книги

Lisa 1. Väljavõte Kriminaalseadustikust

Lisa 2. Sõjaväeluure ülema kiri 1. jalaväe rügemendi ülemale andmete salajaseks tunnistamise kohta

.....

Ajakirjas Juridica on riigisaladuse kaitse teema küll käsitlemist leidnud,53 kuid ainult iseseisvuse taastamise järgset konteksti arvestades. (Võrreldes 20. sajandi esimese poolega on niivõrd oluliselt muutunud nii kehtiv õigus kui ka üldised arusaamad õigusest, eriti mis puudutab informatsioonivabadust, et kaasaaja võrdlused perioodiga 1918–1940 oleksid ebateaduslikud. Ühtlasi on praegused õigusaktid kergesti kättesaadavad ja keda selline võrdlus peaks huvitama, saab seda kerge vaevaga teha.54)

Muudest töös käsitletavatest valdkondadest on suur kogu kirjandust olemas krüptosüsteemide kohta, kuid see käsitleb valdavalt Teist maailmasõda ja eriti Suurbritannia edu Saksa Enigma krüpteerimisaparaadi abil šifreeritud sõnumite murdmisel. Sellise kirjandusega pole paraku käesoleva töö raames just palju peale hakata. Ka tänapäeva puudutavalt on valdkonna kohta üksjagu kirjandust, kuid et krüpteerimise tehnoloogia on vahepeal nii palju muutunud, on selline kirjandus vaadeldavat perioodi arvestades täiesti kasutu. Seepärast on tulnud autoril pöörduda 1930. aastate krüptoloogide kirjutatud käsiraamatute poole: kasutatud on nii Eesti valdkonna parima eksperdi Artur-Bernhard Normaku teost55, väljapaistva Ameerika Ühendriikide krüptoloogi William F. Friedmani fundamentaalset neljaköitelist käsiraamatut56 kui ka teisi varasemaid Ameerika Ühendriikide käsiraamatuid.57 Peale Normaku töö on need materjalid Ameerika Ühendriikide signaalluure poolt (National Security Agency, NSA) alles viimase kümne aasta jooksul Infovabaduse Seaduse (Freedom of Information Act, FOIA) alusel uurijatele kättesaadavaks tehtud ja osaliselt samast agentuurist arhiivile (National Archives and Records Administration, NARA) üle antud.

.....