Читать книгу Salapärase Venemaa lugu. Isa põnevad unejutud ajaloost - Jaak Juske - Страница 4

Venelased kuuluvad slaavi rahvaste hulka. Nende sugulased on näiteks poolakad, serblased, horvaadid, ukrainlased, valgevenelased ja teised slaavi sugu rahvad Euroopas.

Vene riigi lugu algab ligi 1200 aasta eest. Toona rajasid nüüdsest Rootsist pärit viikingid mööda Läänemerd, Soome lahte ning suuri Ida-Euroopa jõgesid kulgevad kaubateed, mis ulatusid välja kaugele itta, samuti lõunasse uhkesse Konstantinoopoli linna, täna Türgile kuuluvasse Istanbuli. Neid põhjamaiseid sõja- ja kaupmehi kutsuti Venemaal varjaagideks. Sealsete suurte jõgede kallastel elasid slaavlaste kõrval ka soome-ugri hõimud, eestlaste sugulasrahvad. Soomeugrilaste asuala oli võrreldes tänasega palju suurem.

Varjaagid tahtsid läbi nende hõimude kulgevat kaubateed paremini kontrollida, ehitades selle äärde linnuseid. Kohalikud hõimud otsisid aga omale liitlasi. Vana-Vene kroonika „Jutustus möödunud aegadest” vahendab slaavlaste pöördumist varjaagidele: „Meie maa on suur ja rikas, kuid korda seal pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst.”

Varjaagid saatsidki kolm venda. Neist Sineus liikus põhja poole, Truvor jäi Irboskasse, mis asub täna Venemaale kuuluval Setumaal. Rjurik läks aga väikesele kõrgendikule Volhovi jõe kaldal ehk Novgorodi ehk eesti keeles Uuslinna. See Vene riigi hälliks olev kants asub meie idapiirist mõnetunnise autosõidu kaugusel.

Ajaloolased on vaielnud, kas need kolm venda ka tõesti olemas olid. Igatahes peetakse just varjaag Rjurikut Vana-Vene riigi rajajaks aastal 862. Rjuriku kindluse varemed on Novgorodi linna lähistel, kus Volhovi jõgi Ilmeni järve suubub, tänaseni alles.

Pärast Rjuriku surma läks võim Vana-Vene riigis viimase kaaslase vürst Olegi kätte. Oleg vallutas 882. aastal mööda kaubateed lõunasuunas Kiievi, kuulutades selle oma pealinnaks, Vene linnade emaks. Nüüdisajal on Kiiev Ukraina pealinn. Nii asub Venemaa häll täna Ukrainas. Eks see on ka üks põhjusi, miks Venemaa tahab Ukrainat oma kontrolli alla.