Seesama jõgi

Оглавление

Jaan Kaplinski. Seesama jõgi

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

Отрывок из книги

Ta ei olnud kunagi varem olnud vaimuliku matustel. Kirst Õpetajaga seisis kirikus, ärasaatjaid oli paarkümmend pastorit. Pärast jutlust tulid nad üksteise järel kadunu juurde, tegid ristimärgi ja ütlesid ühe piiblitsitaadi. Siis käisid hüvasti jätmas ka teised. Ta läks rahvavooluga kaasa, vaatas viimast korda seda, kes sääl puhkas, nägu korraga ilus ja uhke, teistmoodi kui elus. Aga palju ta ei näinud: silmad valgusid pisaraid täis. Oli korraga raske ja kerge, valus ja lohutav. Irina võttis lilled, nad läksid, vaatamata enam kirstu poole, millele hakati kaant pääle panema. Rahvavool viis nad kirikust välja; ta võitles ikka veel pisaratega, aga tundis, et hakkab kergem. Talle tuli meelde, kuidas ta kord – see oli siis, kui ta oli juba Leningradist tagasi, kui Ester oli ära ja nad Õpetajaga leppinud olid – oli Õpetajale öelnud, et hää inimene on tingimata naljakas, halb inimene ei ole. Ja et Õpetaja on tema meelest ka naljakas. Õpetaja oli tõmbunud tõsisemaks ja ei olnud midagi vastanud. Talle ehk ei meeldinud naljakas olla. Nüüd sääl kirstus ta ei olnud naljakas. Surnud ei ole vist naljakad. Surnud ei ole ka hääd või halvad. Surnud on lihtsalt surnud, kellest tuleb rääkida ainult hääd.

Väljas oli päikesepaisteline ja tuuline. Kirst viidi autole, mis värava ees ootas, ported alla lastud. Auto järele seadsid end kolonni pastorid, siis omaksed, õpilased ja muu rahvas. Ta tundis end nüüd õpilasena, ta oli aidanud matuseid korraldada, oli sõitnud paar päeva autoga mööda linna, korraldanud tuttavate kaudu hauaplatsi asja, leidnud koha, kus peiesid pidada. Kui ta kuulis Õpetaja surmast, oli ta olnud Tallinnas koosolekul. Ta oli kohe läinud bussijaama ja sõitnud esimese bussiga tagasi Tartu ja suutnud kasulik olla, kuni saabusid kohale kadunu pastoritest austajad, võtsid organiseerimise enda kätte ja said sellega suurepäraselt hakkama. Pastorid olid isegi nõukogude ajal hääd PR-mehed, nad teadsid, kus saab kiiresti trükkida laululehti, kust laenata lauanõusid, kuidas teha peielauda ja muud.

.....

Ta ütles, et Õpetaja on vist oma intellektuaalsest hirmust küll üle. Õpetaja vangutas nukralt pead ja ütles, et ta tahaks seda loota, ei ole aga kindel. Hirmul on palju nägusid, ja kuna inimesel on ka hirm hirmu enda ees, siis ta varjab ka seda enda eest, mängib endaga keerulist teatrit, loob endast endale müüdi või õigemini aabitsajutu.

Ta ei saanud jätta küsimata, kas siis ei ole olulist vahet nõukogude ja Lääne ühiskonna mütologiseerumise astmes. Õpetaja vangutas jälle nukralt pead:

.....