Võimaluste võimalikkus

Оглавление

Jaan Kaplinski. Võimaluste võimalikkus

MIS ON LUULE?

KIRJANDUSE TÄHENDUSEST

MOOD JA ILM, AEG JA LUULE

INTERPRETATSIOONID JA IMPRESSIOONID

TAMMSAARE JA HEMINGWAY

ARVO VALLIKIVI SKEPTILINE MÜTOLOOGIA18

KUNINGAS JA NEANDERTALLANE

AJAPINDE JA RUUMIKILLUKESI

RAHVALAULU JUURDE JÕUDMINE

MÕNED “TÄHE MÕRSJAST” VIRGUTATUD MÕTTED

PARALLELISMIST LINGVISTI PILGUGA

RIIMIDEST: NATUKE TEOORIAT JA ROHKEM PRAKTIKAT

VÕIMALUSTE VÕIMALIKKUS. KEEL

ADVERBID JA VERBID

POOL KINGA POOLES JALAS

KEEL JA MÄLU

STIIHILINE KEELEKORRALDUS ARGOOS JA ÜHISKEELES

KRIITILISI MÕTTEID LENDAVATE KUMMIKUTE ASJAS

KEELEKORRALDUSE SÜVASTRUKTUURIST

MINU EESTI KEEL

Отрывок из книги

küsime vahel, oleme alati küsinud ja küsime vist edaspidigi. Asja sees olija aga mõtleb vahest, miks ei minda kalurilapselt küsima, mis on meri. Kuigi ta teab väga hästi, MISSUGUNE meri on ja oskab merest mõndagi vesta.

Ikka tahame tõmmata piiri kõigele ümber. Per genus proximum at differentiam specificam, nagu õpitakse loogikakursuses. Aga mis on siis luule lähim soomõiste? Sõnakunst või kunst. Aga noid defineeritakse tavaliselt loendiliselt: kunst on luule, kujutav kunst, muusika, tants ja kasvõi malemäng, kui defineerija on järgumaletaja. Jaapanis loetaks kunsti hulka veel lillekompositsioonide koostamine – ikebana, aiakunst, aga ka džuudo, karate, vibulaskmine ja taevas teab mis veel. Ja luule liigierisusega on sama segane lugu, sest öelda igaveseks, kus asub joon, mis eristab luulet kõigest muust, on loll tegu isegi kirjandusteadlase poolt

.....

Maailm, meie keskkond on meie tõelus ja tõde, keelel on temaga väga oluline seos. Võib öelda, et keel on vanem ja targem kui meie. Kuid keelel on mitu taset, keeles mitu keelt. Üks on see, mille seame iga päev ise kokku, meie laused, mõtted, jutud. Teine, teised on sügavamad, minevikust päritud võimalused ja suunad, mida me pole ise teinud, mille oleme saanud esivanematelt ja nende maailmalt. Luulekeel on keel kõigis keelevõimalustes, kõigi võimalike keelte summa. Lingvistina on kiusatus lisada, et luulekeel on argikeele metakeel. Võib isegi öelda miks. Sellepärast, et argikeel allub samuti harjumuse erodeerivale mõjule, argikeele, argikõne entroopia kaldub samuti kasvama nagu igal tavapärasel tegevusel. Luulekeel suudab mahutada rohkem uusi kogemusi, ulatudes nendest, tõeluskogemustest argikeelde. Luulekeel uuendab ja parandab argikeelt. Selgemini kui mujal avaldub see ehk keele loometegevuses, kasvõi uute sõnade tuletumises-tekkimises, mis on ühtaegu luule ja keeletegevus.

Kui luulekeel on argikeele metakeelena temast avaram ja unikaalsem, on luule ümberjutustamine argikeeles võimatu. Kui luuletust saab vaevata proosasse viia, on kas luuletus vilets või on proosa argikeelest enam. Meie tavapärane proosa-luule vahe ei lähe hoopiski ühte luulekeele ja argikeele vahega, nagu mõistame seda siin.

.....