Ohver

Оглавление

Jakob Mändmets. Ohver

1

2

3

4

5

6

7

Отрывок из книги

JAKOB MÄNDMETS

Kiborg&Ubitza, 2016

.....

Sellel saarel elas auväärt saarevanem Jaan Lenström. Ei leidunud nooremate inimeste hulgast pea ühtegi, keda tema oma käega ei olnud ristinud, ja neile, kes puhkasid seal neemel väikese halli kabeli ees jämedakruusalises mullas, pani Lenström viimselt mulda lihtsa, mustaksvärvitud puusärgi kaanele. Hällist hauani jäid saarlased Lenströmi hoole alla, ta suu kuulutas neile õigust tülide puhul ja ta nuhtles valjusti üleannetut, kes julges üle astuda kommetest, mis saarlastele omad ja pühad. Sellejuures oli Lenström kõige osavam meremees. Ta juhtis oma paati nagu peru hobust ja pimedal ööl leidis ta silm kergesti veepinnani ulatuvate teravanukiliste kaljude vahelt tee valgmale. Kui Lenströmi väheldane kogu, veidi vimmas seljaga, ahtakese kuivetanud näoga, mida piiras harjaskõva habemetara, teraskõvade hallide silmadega pühapäeval kabelis astus lugemistooli, siis ei pidanud ükski saarlane teda omasuguseks. Ta heledapoole, veidi kiunuv hääl käis nagu peenikese, nahknööridest kokkupõimitud piitsakeele löök läbi kabeli. Siis seisid saarlased Lenströmi ees mahalöödud silmil.

Ta oli kuuskümmend aastat vana, aga niivõrra tugev, et temast poole nooremad mehed talvistel hülgejahi teekondadel tema kõrval hästi ei suutnud raskustele vastu panna.

.....