Vabanemine. Sari „Noorsooromaanide võistlus 2012“

Оглавление

Janika Vaht. Vabanemine. Sari „Noorsooromaanide võistlus 2012“

Proloog

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

X

XI

XII

XIII

XIV

XV

XVI

XVII

XVIII

XIX

XX

XXI

XXII

Отрывок из книги

Mu mõtted olid laiali ja mul ei olnud tahtmist koju minna. Olin juba tunde tänavaid mööda uidanud, kuid sellest hoolimata ei olnud ma eneses selgusele jõudnud. Olin segaduses ja ääretult vihane oma vanemate peale. Viha pole mulle sugugi iseloomulik. Ükskõik kui palju ma neid mõista ei üritanud, ei olnud sellest kasu. Neid ei suutnud keegi mõista, ka nemad ise mitte.

Silla alt läbi jalutades märkasin enda kohal tumedat kogu, kes üle käsipuu ronis. Hetkegi mõtlemata jooksin mööda tumeroheliseks tõmbunud mäenõlvakut üles ja tormasin sillale. Kiirustasin hingeldades kogu poole. Nähes kuju valgustatult, sai mulle selgeks, et see oli mees või pigem noormees. Võtsin hoo maha ja liikusin rahulikult tema suunas.

.....

Poisid muigasid koos Mariga. Paistis, et nad nautisid olukorda. Neil oli suurepärane võimalus mu üle nalja visata ja mind tögada, sest mul ei jätkunud energiat ega jaksu neile midagi vastu öelda. Mulle isegi meeldis see, sest niisugune oli nende viis näidata hoolimist. See pani mind aina enam mõtlema, miks ma neid paremini ei hoia. Mul oli sõpradega tohutult vedanud.

Nad veetsid terve päeva minu juures, unustades kooli sootuks. Rääkisime palju juttu. Enamasti klatši, kuna meile kõigile meeldis igaühe juures vigu otsida ja end isekeskis paremaks pidada. Tundsin, et saan tervemaks pelgalt nende naerust ja olemasolust. Muidugi käis Mari mulle ka ravimeid toomas, aga kõige enam ravis mind nende kohalolek.

.....