Võim. Leppimine. Lõunaringkonna triloogia 2. ja 3. osa

Оглавление

Jeff VanderMeer. Võim. Leppimine. Lõunaringkonna triloogia 2. ja 3. osa

II OSA

LOITSUD

000

001: Kukkumine

002: Täpsustused

003: Töötlemine

004: Taaskülastus

RITUAALID

005: Esimene läbimurre

006: Tüpograafilised anomaaliad

007: Ebausk

008: Terror

009: Tõendus

010: Neljas läbimurre

011: Kuues läbimurre

012: Midagi sorteerimise moodi

013: Soovitused

014: Revolutsiooni kangelaslikud kangelased

015: Seitsmes läbimurre

016: Terroir

017: Kaugvaade

018: Toibumine

PAINAJAD

000

020: Teine toibumine

021: Kordus

022: Gambiit

023: Lagunemine

00X

Järelelu

Tänusõnad

III OSA

000X: Direktor. Kaheteistkümnes ekspeditsioon

Esimene osa. KAUGE VALGUS

0001: Majakavaht

0002: Kummituslind

0003: Direktor

0004: Majakavaht

0005: Kontrolör

0006: Direktor

0007: Majakavaht

0008: Kummituslind

0009: Direktor

0010: Kontrolör

Teine osa. KINDEL VALGUS

01: Eredus

02: Oigav olevus

03: Saar

04: Kassikakk

05: Sekeldajate ja Tühikargajate Bande

06: Aja ja valu möödumine

Kolmas osa. TEISPOOLNE VALGUS

0011: Kummituslind

0012: Majakavaht

0013: Kontrolör

0014: Direktor

0015: Majakavaht

0016: Kummituslind

0017: Direktor

0018: Majakavaht

0019: Kontrolör

0020: Direktor

0021: Majakavaht

0022: Kummituslind

0023: Direktor

0024: Majakavaht

0025: Kontrolör

0026: Direktor

0027: Majakavaht

0028: Kummituslind

000X: Direktor

Tänusõnad

Отрывок из книги

Kontrolöri unenägudes on varahommik, taevas on sügavsinine, valgust on vaid õige pisut. Ta vaatab kaljuservalt sügavikku, merelahte või abajasse. See muutub alati. Ta näeb kilomeetrite ulatuses liikumatut vett. Ta näeb seal ookeanihiiglasi liuglemas nagu allveelaevu või kellukesekujulisi orhideesid või laiu laevakeresid, vaikivaid, alati liikumises, nende suurus sisendamas muljet nii tohutust jõust, et ta isegi nii kaugel olles tunnetab nende möödumisest tekkivat hävitustööd. Ta vaatab tundide kaupa neid varjusid, nende liikumist, kuulab sosinaid, mis temani kajavad … ja siis ta kukub. Aeglaselt, liiga aeglaselt, hääletult kukub ta tumedasse vette, ilma sulpsatuse ja pritsmeteta. Ja kukub ikka edasi.

Vahel juhtub see siis, kui ta on ärkvel, just nagu poleks ta olnud piisavalt tähelepanelik, ja siis kordab ta vaikselt oma nime, kuni reaalne maailm tagasi tuleb.

.....

Kontrolöri isapoolne perekond oli pärit Kesk-Ameerikast, seal oli hispaania ja indiaani verd; tal olid isa käed ja mustad juuksed, ema kitsas nina ja pikkus, nahavärv aga midagi nende vahepealset. Isapoolne vanaisa oli surnud enne, kui Kontrolörile oleksid jõudnud temast mingid mälestused jääda, kuid ta oli kuulnud kangelaslikke lugusid. See mees oli lapsena käinud naabruskonnas ukselt uksele pesupulki müümas, kahekümnendates eluaastates aga olnud poksija, mitte nii hea, et mingitele tiitlitele pretendeerida, kuid piisavalt hea, et olla kõvematele meestele tasu eest peksupoisiks. Hiljem oli ta olnud ehitustööline ja siis sõiduõpetaja, kuni südamerabandus ta juba kuuekümne viieselt ära viis. Pagaritöökojas töötanud vanaema suri aasta hiljem. Nende vanim poeg, Kontrolöri isa, oli üles kasvanud perekonnas, kuhu kuulusid peamiselt puusepad ja mehaanikud, ning kasutas päritud eeldusi abstraktsete skulptuuride loomiseks. Ta andis abstraktsioonidele inimliku mõõtme, värvides need üle erksate, maiade eelistatud värvidega, ning kinnitades nende külge kahhelkivide ja klaasi tükke – vähendades nii kuristikku professionaalse ja amatöörliku kunsti vahel. Niisugune oli tema elu ja Kontrolör ei näinud sellist aega, mil ta isa poleks olnud see ja ainult see inimene.

Lugu sellest, kuidas Kontrolöri isa ja ema armusid, oli ühtlasi õnnelik lugu sellest, kuidas isa oli ajutiselt tõusnud kallimate kunstigaleriide lemmikuks. Nad olid kohtunud isa töödele pühendatud vastuvõtul ja, nagu nad rääkisid, armusid teineteisesse kohe esimesest pilgust – hiljem oli Kontrolöril küll raske seda uskuda. Sel ajal oli ema elanud New Yorgis ja olnud kontoritööl, kuid teinud juba kiiret karjääri. Isa oli kolinud põhja, et temaga koos olla, siis nad said Kontrolöri ning juba aasta või kahe pärast määrati ema uuele kohale, kontoritöölt välitöödele, ja ühtlasi oli see lõpu algus; lugu, mis oli Kontrolörile lapsepõlves ankruks, osutus põgusaks hetkeks kurbuse maastiku taustal. Ei midagi erilist: selline masendavalt tuttavlik maal, mille võid leida mereäärsest antikvariaadist, kuid mida sa kunagi ei osta.

.....