Kooli-raamat

Оглавление

Johannes Käis. Kooli-raamat

MEIE SIHID JA ÜLESANDED

TÖÖKOOL

Kokkuvõtted

ÕPETUSE PÕHIKÜSIMUSI. 1. Didaktiliste teadmuste tähtsus õpetajale

Õpetamine kunstilise, teaduslikult põhjendatud ja kõlblise tegevusena (referaat)[2]

2. Õpetuse eesmärkidest

Mõistusliku ja kõlblise hariduse vahekorrast (referaat)[3]

3. Õpetuse tegurid

PESTALOZZI VAIM UUSIMAS PEDAGOOGILISES LIIKUMISES

EESTI KOOLI ARENEMISTEE – ÜHTLUSKOOLILE JA TÖÖKOOLILE

KÜMME AASTAT EESTI RAHVAKOOLI ARENEMISTEED

KOOLIUUENDUSEST DALTONI-KAVA ALUSEL

TÖÖKOOLI IDEED JA KUJU GÜMNAASIUMIS. Teesid. I

II

ISETEGEVUS JA INDIVIDUAALNE TÖÖVIIS

TÕUSU TEEL

UUE KOOLI SIHID JA TEED. 1

2

ALGAVAKS TÖÖKS

KOOLIUUENDUSTÖÖ ISIKSUSE KUJUNDAMISE JA SOTSIAALSE KASVATUSE TEENISTUSES. 1

2

ÕPETAJA ÜLESANDED KODUMAA LOODUSE UURIMISES JA LOODUSEKAITSES. 1

2

MUNAMÄGI JA TEMA ÜMBRUS

LOODUSLOOLINE LASTE- JA NOORSOOKIRJANDUS

1

2

LOODUSÕPETUS

LOODUSÕPETUSE SIHID JA ÜLESANDED ALGKOOLIS

INDIVIDUAALNE TÖÖVIIS. 1. Valitseva õpetus- ja kasvatussüsteemi puudusi

2. Individuaalse töö võimalusi praeguses olukorras

3. Missuguseis aineis individuaalne töötamine on vajalik?

ÕPILASTE HINDAMISEST, KATSETEST JA KOOLITUNNISTUSTEST

ÜLDÕPETUS

KESKUSTUSE PÕHIMÕTE JA SELLE TEOSTAMISE VÕIMALUSI. Keskustuse ehk kontsentratsiooni psühholoogiline põhjendus

Keskustus õppeainete sisemisel seosel

ISETEGEVUSE PSÜHHOLOOGILIS-PEDAGOOGILISED ALUSED. 1. Probleemi tähtsus

2. Lähtumine kasvatusest kui dünaamilisest protsessist

3. Uuenduspedagoogika arenemiskäik ja praegune seisund

4. Mõisted “isetegevus” ja “aktiivsus”

5. Isetegevus – loov töö

6. Töö isetegevuse väljendusena

7. Kuidas saavutada õpilase omaalgatust

8. Kuidas saavutada õpilase loovat töötamist

9. Isetegevuse kasvatav mõju

10. Õpilase isetegevus ja õpetaja

INDIVIDUALISEERITUD ÕPETUS TEENA ISETEGEVUSELE. 1. Isetegevus ja vabadus

2. Individuaalsuse-printsiip ja isetegevus

3. Individuaalne tööviis

Tööjuhatuste menetlus

KODULUGU ÜLDÕPETUSE ALUSENA

HARIDUSMINISTEERIUMI KESKKOOLIDE SEADUSEELNÕU JA ÕPETAJATE ETTEVALMISTUSKÜSIMUS

ÜMBERKORRALDUSTE KAVATSUSTEST ÕPETAJATE ETTEVALMISTUSE ALAL

ALGKOOLI-ÕPETAJATE ETTEVALMISTUSE PEDAGOOGILISED JA SOTSIAALSED ALUSED

KESKKOOLIÕPETAJATE ETTEVALMISTUS

KAS TAGASI KESKAJA POOLE? Mõtteid gümnaasiumi-õpetajate kongressi puhul[1]

KOOLIUUENDUSTÖÖST KASVATUSALAL. Rohkem tähelepanu individuaalsele ja sotsiaalsele kasvatusele

DEMAGOOGILINE RÜNNAK KOOLILE

EESTI ALGKOOL JA TA UUENDUSLIKUD PÜÜDED VIIMASEIL AASTAIL

KOOLIELU MURESID

KESKHARIDUSE TEED

VALGE MAJA. Lehekülgi Võru haridusolude ajaloost

ÜLESKUTSE

PILK ÕPILASTE OMAVALITSUSE ARENEMISLUKKU VÕRU ÕPETAJATE SEMINARIS

MEIE SIHID JA ÜLESANDED

AVALIK KIRI HÄRRA N. KANNILE “Päevalehes” nr. 80 avaldatud kirjutise puhul “Õpetajate ettevalmistusest algkoolidele”

LAPSEVALE

NOORUSAASTAILT. 1. Rosmal

2. Köstrikoolis

3. Need kakskümmend aastat

MIS MEID KOHUSTAB

RA JA KOOL

KOOLINOORSOO VAIMSEST KRIISIST

ALGKOOLI MITTELÕPETAMISE PÕHJUSIST. Koolikohustuse kestust tuleks pikendada

LOOMISEL SUVIÜLIKOOL

KOOLIUUENDUSTÖÖST EESTIS. 1

2

3

4

SAATEKS

ILMUMISANDMED, VIITED, MÄRKUSED. KASVATUSE KUNST

KODUMAALINE KOOL

KOOLIELU MURESID

VALGE MAJA

LISA I. KAS VÕRU SEMINARIS VALITSES SOTSIALISTLIK VAIM (Nikolai Kann)

LISA II. J. KÄISI RAAMATUST “VALITUD TÖÖD”

Nimeloend

Отрывок из книги

Käesolev e-raamat sisaldab autoriõigusega kaitstud materjale ja kogu e-raamatu sisu on autorikaitse objekt. E-raamatu kasutamine on lubatud üksnes autoriõiguste omaniku poolt lubatud viisil ning tingimustel.

Tingimused e-raamatu kasutamiseks:

.....

3. Psühhofüsioloogilised põhjendused. Meie pääajus on kolme liiki tähtsamaid keskkohti: psühhosensoorsed, psühhomotoorsed ja assotsiatiivsed ehk meelelised, liigutuste- ja sidekeskkohad. Nende nagu ka kogu inimese keha arendamine on võimalik harjutuste läbi, ja viimased ei või piirduda mõtlemise, silma- ja kõrvategevusega, sest liigutuste keskkohad arenevad ainult mitmesuguse kehalise tegevuse juures, liigutuste läbi. Pääaju ei ole mitte üksnes kujutlemise ja mõtlemise organ, vaid ka liigutuste juhtija. Selle tõttu ei ole ka töö mitte puht füüsiline, vaid üsna keeruline psühhofüüsiline protsess: töö sihi ja eesmärgi leidmisel on ülekaalus kujutlused, eesmärgileviiva tee ja abinõude valikul — otsustused. Sellele järgneb füüsiline tegevus kehaosade liigutustena, mis töö eesmärgist, abinõudest ja sisust tingitud. Eesmärgi saavutamine toob lõpuks esile emotsionaalse ehk tundelise momendi: rahuldus tehtud töö järel.

Tööprotsessi algpunktis seisavad, nagu näidatud, kujutlused, mis tekivad meelte kaudu. Töö juures on eriti tähtsad kompamismeele, lihastunde ja liigutuste läbi kinesteetilis-motoorsel[*] teel saadud kujutlused. Viimased on liigutuste juures tekkinud aistingute läbi saadud ja võimaldavad töö juures kohanemist välistele oludele. Seda protsessi võiks võrrelda mikroskoobi reguleerimisega vaatlemisel käe ja silmade abil. Samuti esinevad kinesteetilised liigutused selgesti näiteks võimlemisel, viiulimängul, saagimisel, kus iga liigutust tuleb parandada, niikaua kui ta nõuetava täpsusega läbi viidud.

.....