Оглавление
Johannes Paulus II. Usk ja mõistus. Fides et ratio
Johannes Paulus II. Usk ja mõistus
SISSEJUHATUS. „TUNNE ISEENNAST!“
ESIMENE PEATÜKK. JUMALA TARKUSE ILMUTUS. Jeesus, Isa ilmutaja
Mõistus seisab müsteeriumi ees
TEINE PEATÜKK. CREDO UT INTELLEGAM. Tarkus teab ja mõistab kõike (Trk 9:11)
Taotle tarkust, taotle arukust (Õp 4:5)
KOLMAS PEATÜKK. INTELLEGO UT CREDAM. Tõe otsimise teekonnal
Inimese tõe erinevad palged
NELJAS PEATÜKK. USU JA MÕISTUSE VAHELINE SUHE. Tähtsaid hetki usu ja mõistuse kohtumisel
Püha Aquino Thomase mõtte kindlana püsiv omapära
Usu ja mõistuse lahutamise draama
VIIES PEATÜKK. ÕPETUSAMETI SEKKUMISED FILOSOOFILISTES KÜSIMUSTES. Õpetusamet kaalub järele ja kannab hoolt tõe eest
Kiriku huvid filosoofias
KUUES PEATÜKK. VASTASMÕJU FILOSOOFIA JA TEOLOOGIA VAHEL. Usuteadmine ja filosoofilise mõtlemise nõuded
Filosoofia erisugused suhestumised
SEITSMES PEATÜKK. PRAEGUSED NÕUDED JA ÜLESANDED. Jumala sõna vältimatud nõuded
Teoloogia praegused ülesanded
KOKKUVÕTE
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
Отрывок из книги
1. Nii Idas kui ka Läänes võime jälgida teekonda, mis on läbi sajandite viinud inimese üha sügavamalt kohtuma tõega ja ennast sellega siduma. See on teekond, mis on kulgenud – nagu ongi vaja – isikliku eneseteadvuse vaateväljas: mida rohkem inimene tunneb tegelikkust ja maailma, seda rohkem tunneb ta ennast ja enda eripära ning küsimus, mida tähendavad asjad ja nende olemasolu, muutub seda pakilisemaks. Nõnda saab kõigest, mis on meie teadmise aines, meie elu osa. Delfi templi portaalile raiutud manitsus „Tunne iseennast!“ oli kui tunnistus põhilisest tõest, mis tuleb vähima piiranguna omaks võtta nendel, kes püüavad ennast muust loodust eristada kui „inimesed“, see tähendab need, kes „tunnevad iseennast“.
Lisaks näitab põgus pilguheit varasele ajaloole selgesti, et maailma eri paigus, millel on erinevad kultuurid, kerkivad ühel ja samal ajal esile inimelu läbistavad põhiküsimused: Kes ma olen? Kust ma tulen ja kuhu ma lähen? Miks on olemas kurjus? Mis tuleb pärast seda elu? Need küsimused leiame nii Iisraeli pühadest kirjadest kui ka Veda ja Avesta tekstidest, me leiame nad Konfutsiuse ja Laozi kirjutistest ning Tirthankara ja Buddha jutlustest; nad esinevad Homerose luules ja Euripidese ja Sophoklese tragöödiates ning samuti Platoni ja Aristotelese filosoofilistes teostes. Nende küsimuste ühine allikas on soov leida tähendus, mis on alati kannustanud inimese südant. Vastus, mis neile küsimustele antakse, määrab ära suuna, mis püütakse anda oma elule.
.....
Ehkki ajad vahelduvad ja teadmine lisandub, on mõtteloos kui tervikus siiski võimalik tuvastada filosoofilise arusaamise tuuma. Näiteks võib tuua vasturääkivuse vältimise, järelduslikkuse ja põhjuslikkuse printsiibid, arusaamise isikust kui vabast ja mõistusega subjektist, kellel on võime tunda Jumalat, tõde ja head. Samuti võib välja tuua mõned põhilised kõigi poolt tunnustatavad kõlblusnormid. Muu hulgas osutavad need kõik sellele, et erinevate mõttekoolkondade taga on olemas teadmised, mida võib lugeda omal moel kogu inimkonna vaimsesse pärandisse kuuluvaks. Me justkui jõuaksime selgelt väljendamata filosoofiani, mille tulemusena kõik tunnevad, et need põhimõtted kuuluvadki neile, ehkki üldiselt ja ilma et nende peale täpselt mõeldaks. Just seepärast, et seda teadmist peavad mingil määral enda omaks kõik, peaks see olema omamoodi lähtekoht eri filosoofiakoolkondadele. Kui mõistusel õnnestub edukalt ära aimata ja sõnastada olemise esmased üldkehtivad põhimõtted ning teha nendest õiged järeldused, mis on sidusad nii loogika kui eetika osas, siis saabki seda kutsuda õigeks mõistuseks, mille kohta vanasti öeldi orthós logos, recta ratio.
5. Omalt poolt väärtustab Kirik kõrgelt mõistuse püüdu saavutada eesmärgid, mis teevad inimese elu väärtuslikumaks. Ta näeb filosoofiat kui teed, mida pidi pääseb inimese elu kohta käivate põhitõdede teadmiseni. Samas peab Kirik filosoofiat asendamatuks abivahendiks usu sügavamal mõistmisel ja Evangeeliumi tõe vahendamisel nendele, kes seda veel ei tunne.
.....
