Оглавление
John Gribbin. Teaduse ajalugu
John Gribbin. Teaduse ajalugu
Tänusõnad
Sissejuhatus
Esimene osa. TEADUS VÄLJUB PIMEDUSEST. 1. Renessansi inimesed. Ilmumine pimedusest
Elegantne Kopernik
Maa liigub!
Planeetide orbiidid
Leonard Digges ja teleskoop
Thomas Digges ja lõpmatu universum
Bruno, teaduse märter?
Katoliku kirik mõistab Koperniku mudeli hukka
Vesalius: kirurg, lahkaja ning hauaröövel
Falloppio ja Fabricius
William Harvey ja vereringlus
2. Viimased müstikud. Planeetide liikumine
Tycho Brahe
Tähe asukoha mõõtmine
Tycho supernoova
Tycho vaatleb komeeti
Tycho universumi mudel
Johannes Kepler: Tycho abiline ja mantlipärija
Kepleri geomeetriline universumi mudel
Uued mõtted planeetide liikumise kohta: Kepleri esimene ja teine seadus
Kepleri kolmas seadus
Rudolfi tähetabelite avaldamine
Kepleri surm
3. Esimesed teadlased. William Gilbert ja magnetism
Galilei pendlist, gravitatsioonist ja kiirendusest
Galilei leiutab geomeetrilise ja sõjalise kompassi
Galilei supernoovauuringud
Lippershey taasleiutab teleskoobi
Galilei töö teleskoobiga
Galilei koperniklikud ideed kuulutatakse ketserlikeks
Galilei avaldab teose „Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta”
Piinamishirmus ütleb Galilei oma vaadetest lahti
Galilei avaldab raamatu „Kaks uut teadust”
Galilei surm
Teine osa. ASUTAJAD. 4. Teadus tõuseb jalgadele
René Descartes ja Cartesiuse koordinaadid
Descartes’i olulisemad tööd
Pierre Gassendi: aatomid ja molekulid
Descartes eitab vaakumi olemasolu
Christiaan Huygensi optikatööd ja valguse laineteooria
Robert Boyle ja gaasirõhu uuring
Boyle’i teaduslik lähenemine alkeemiale
Marcello Malpighi ja vereringlus
Giovanni Borelli ja Edward Tyson: looma (ja inimest) tajutakse üha enam masinana
5. Newtonlik revolutsioon
Robert Hooke’i mikroskoopiauurimused ja „Mikrograafia” avaldamine
Hooke’i valguse laineteooria uuring
Hooke’i seadus
John Flamsteed ja Edmond Halley: tähekataloogi koostamine teleskoobi abil
Newtoni noorpõlveaastad
Diferentsiaalarvutuse arendamine
Hooke’i ja Newtoni nägelemine
Newtoni „Printsiibid”: gravitatsiooniseadus ja kolm liikumisseadust
Newtoni hilisem elu
Hooke’i surm ja Newtoni „Optika” avaldamine
6. Silmaring avardub
Edmond Halley
Veenuse üleminekud
Aatomi suuruse mõõtmise katse
Halley merereis Maa magnetismi uurimiseks
Komeedi tagasituleku ennustamine
Tähtede omaliikumise tõestamine
Halley surm
John Ray ja Francis Willughby: floora ja fauna esimene otsene uurimine
Karl Linné ja liikide nimed
Krahv de Buffoni „Looduslugu” ja mõtted Maa vanuse kohta
Edasised ideed Maa vanusest: Jean Fourier ja Fourier’ analüüs
Georges Cuvier’ „Võrdleva anatoomia loengud” ja spekulatsioonid liikide väljasuremisest
Jean-Babtiste de Lamarcki evolutsiooniideed
Kolmas osa. VALGUSTUS. 7. Valgustatud teadus I: keemia jõuab järele. Valgustusajastu
Joseph Black ja süsihappegaasi avastamine
Black ja temperatuur
Aurumasin: Thomas Newcomen, James Watt ja tööstusrevolutsioon
Joseph Priestley katsed elektriga
Priestley katsed gaasidega
Hapniku avastamine
Henry Cavendishi keemiauuringute avaldamine filosoofilistes toimetistes
Vesi ei ole keemiline element
Cavendishi Maa massi mõõtmise eksperiment
Antoine-Laurent Lavoisier’ õhu-uuringud ja hingamissüsteemi uurimine
Esimene keemiliste elementide tabel. Lavoisier nimetab elemente ümber ja avaldab „Keemilised elemendid”
Lavoisier’ hukkamine
8. Valgustatud teadus II: progress igal rindel
Elektriuuringud: Stephen Gray, Charles Du Fay, Benjamin Franklin ja Charles Coulomb
Luigi Galvani, Alessandro Volta ja elektripatarei avastamine
Pierre Louis de Maupertuis ja vähima mõju printsiip
Leonhard Euler ja valguse murdumise matemaatiline kirjeldus
Thomas Wrighti spekulatsioonid Linnutee kohta William ja Caroline Herscheli avastused John Michell
Pierre-Simon Laplace ehk Prantsuse Newton ja „Maailmasüsteemi seletus”
Benjamin Thompsoni (Rumfordi krahvi) elu
Thompsoni mõtted konvektsioonist
Thompsoni mõtted soojuse ja liikumise kohta
James Hutton ja geoloogia uniformistlik teooria
Neljas osa. TERVIKLIK PILT. 9. Darwinlik revolutsioon
Charles Lyelli elu
Lyelli Euroopa-reisid ja geoloogiaõpingud
Lyell avaldab „Geoloogia alused”
Lyelli mõtted liikide kohta
Evolutsiooniteooriad: Erasmus Darwini „Zoonoomia”
Jean-Baptiste Lamarcki evolutsiooniteooria
Charles Darwini elu
Beagle’i reis
Darwin arendab välja oma looduslikul valikul põhineva evolutsiooniteooria
Alfred Russel Wallace
Darwin avaldab „Liikide tekkimise”
10. Aatomid ja molekulid
Humphry Davy tööd gaasidega ja elektrokeemilised uuringud
John Daltoni aatomimudel: esimest korda räägitakse aatomite kaalumisest
Jöns Berzelius ja elementide uuringud
Avogadro arv
William Prouti hüpotees aatomite kaalu kohta
Friedrich Wöhler ning orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete uurimine
Valents
Stanislao Cannizzaro ning aatomite ja molekulide eristamine
Mendelejev ja teised avastavad elementide perioodilisussüsteemi
Teadus termodünaamikast
James Joule termodünaamikast
William Thomson (lord Kelvin) ja termodünaamika seadused
James Clerk Maxwell ja Ludwig Boltzmann: kineetiline teooria ja molekulide keskmise vaba tee mõiste
Albert Einstein: Avogadro arv, Browni liikumine ja taeva sinise värvi põhjus
11. Saagu valgus
Lainemudeli elustumine
Thomas Young ja kahe pilu katse
Fraunhoferi jooned
Spektroskoopia ja tähtede spekter
Michael Faraday ja elektromagnetismi uuringud
Dünamo ja elektrimootori leiutamine
Faraday jõujoontest
Valguse kiiruse mõõtmine
James Clerk Maxwelli elektromagnetismi täielik teooria
Valgus on elektromagnetilise häirituse vorm
Albert Michelson ja Edward Morley: Michelsoni-Morley eksperiment
Albert Einsteini erirelatiivsusteooria
Minkowski aja ja ruumi ühtsuse teooria
12. Klassikalise teaduse viimane triumf
Kontraktsioonihüpotees: kas meie planeet tõmbub kortsu?
Mandrite triivi varased hüpoteesid
Alfred Wegener: mandrite triivi teooria isa
Tõendusi Pangaea kohta
Kivimite vanuse määramine radioaktiivsuse abil
Holmes selgitab mandrite triivi
Maa magnetvälja polaarsuse muutumine ja Maa vedel tuum
Ookeanipõhja laienemise mudel
Mandrite triivi teooria areng
Mandrite Bullardi pusle
Laamtektoonika
Jääajad ja Jean de Charpentier
Louis Agassiz ja jäätumismudel
Jääaegade astronoomiline teooria
Elliptilise orbiidi mudel
James Croll
Milankovići mudel
Kaasaegsed ideed jääaegadest
Mõju evolutsioonile
Viies osa. MOODSAD AJAD. 13. Sisekosmos. Raadiolambi leiutamine
Katoodkiired ja anoodkiired
William Crookes, Crookesi toru ja katoodkiirte korpuskulaarne interpretatsioon
Katoodkiired liiguvad valgusest aeglasemalt
Elektroni avastamine
Wilhelm Röntgen ja röntgenikiirte avastamine
Radioaktiivsus: Becquerel ja Curied
Alfa-, beeta- ja gammakiirguse avastamine
Rutherfordi aatomimudel
Radioaktiivne lagunemine
Isotoobid
Neutroni avastamine
Max Planck ja Plancki konstant, musta keha kiirgus ja energiakvandid
Albert Einstein ja valguskvant
Niels Bohr ja esimene aatomi kvantmudel
Louis de Broglie
Erwin Schrödingeri lainevõrrand elektroni jaoks ja osakestepõhine lähenemine elektronide kvantmaailmale
Heisenbergi määramatuse relatsioon ja laineosakese duaalsus
Diraci võrrand
Antimateeria
Tugev vastasmõju
Nõrk vastasmõju ja neutriinod
Kvantelektrodünaamika
Tulevik: kvargid ja stringid
14. Elu kuningriik. Universumi kõige keerulisemad objektid
Charles Darwin ja 19. sajandi evolutsiooniteooriad
Rakkude roll eluslooduses ja rakkude jagunemine
Kromosoomide avastamine ja nende roll pärilikkuses
Rakusisene pangenees
Gregor Mendel: geneetika isa
Mendeli seadused
Kromosoomide uurimine
Nukleiinhape
Liikumine DNA ja RNA poole
DNA tetranukleotiidse ehituse hüpotees
Chargraffi reeglid
Eluslooduse keemia
Kovalentsed sidemed ja süsinikukeemia
Iooniline side
Braggi seadus ja keemia kui füüsikaharu
Linus Pauling
Vesiniksideme olemus
Kiuliste valkude uuringud
Alfaheeliksstruktuur
Francis Crick ja James Watson ning DNA kaksikheeliksi mudel
Geneetiline kood
Inimkonna geneetiline vanus
Inimene ei kujuta endast mitte midagi erilist
15. Väliskosmos. Tähtede kauguse mõõtmine
Täheparallaksi kindlakstegemine
Spektroskoopia ja täheaine
Hertzsprungi-Russelli diagramm
Spektriklass ja absoluutne tähesuurus ning tähtede kaugus
Kauguse mõõtmine tsefeiidide järgi
Tsefeiidid ja teiste galaktikate kaugus
Üldrelatiivsusteooria lühikirjeldus
Paisuva universumi mudel
Statsionaarse universumi mudel
Suure Paugu olemus
Reliktkiirguse ennustamine
Reliktkiirguse mõõtmine
Kaasaegsed mõõtmised ja COBE satelliit
Tähtede säramise põhjus: tuumareaktsioon
Resonantside kontseptsioon
CHON ja inimkonna koht universumis
Edasi tundmatusse
Kooda: avastamisnauding
Kasutatud kirjandus
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
241
242
243
244
245
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
268
269
270
271
272
273
274
275
276
277
278
279
