Оглавление
John Maynard Keynes. Hõive, intressi ja raha üldteooria
EESSÕNA
I RAAMAT. SISSEJUHATUS
1. PEATÜKK. ÜLDTEOORIA
2. PEATÜKK. KLASSIKALISE TEOORIA PÕHIVÄITED
3. PEATÜKK. EFEKTIIVSE NÕUDLUSE PRINTSIIP
II RAAMAT. DEFINITSIOONID JA IDEED
4. PEATÜKK. ÜHIKUTE VALIK
5. PEATÜKK. OOTUSE OSA TOODANGU JA HÕIVE MÄÄRAMISEL
6. PEATÜKK. TULU, SÄÄSTUDE JA INVESTEERINGUTE DEFINITSIOON
LISA KASUTUSKULU KOHTA
7. PEATÜKK. SÄÄSTUDE JA INVESTEERINGUTE TÄHENDUSE EDASIARENDUS
III RAAMAT. TARBIMIS-KALDUVUS
8. PEATÜKK. TARBIMISKALDUVUS. I. OBJEKTIIVSED TEGURID
9. PEATÜKK. TARBIMISKALDUVUS. II. SUBJEKTIIVSED TEGURID
10. PEATÜKK. TARBIMISE PIIRKALDUVUS JA MULTIPLIKAATOR
IV RAAMAT. INVESTEERIMIS-AJEND
11. PEATÜKK. KAPITALI PIIREFEKTIIVSUS
12. PEATÜKK. PIKAAJALISED OOTUSED
13. PEATÜKK. INTRESSIMÄÄRA ÜLDTEOORIA
14. PEATÜKK. INTRESSIMÄÄRA KLASSIKALINE TEOORIA
14. PEATÜKI LISA. INTRESSIMÄÄRA KÄSITLUS MARSHALLI “MAJANDUS-TEOORIA ALUSTES”, RICARDO “POLIITILISE ÖKONOOMIA ALUSTES” JA MUJAL
15. PEATÜKK. LIKVIIDSUSE PSÜHHOLOOGILISED JA ÄRILISED AJENDID
16. PEATÜKK. KAPITALI OLEMUSE MITMESUGUSEID VAATLUSI
17. PEATÜKK. INTRESSI JA RAHA OLULISED OMADUSED
18. PEATÜKK. HÕIVE ÜLDTEOORIA UUES SÕNASTUSES
V RAAMAT. RAHAPALGAD JA HINNAD
19. PEATÜKK. RAHAPALKADE MUUTUSED
19. PEATÜKI LISA. PROFESSOR PIGOU’ “TÖÖPUUDUSE TEOORIA”
20. PEATÜKK. HÕIVEFUNKTSIOON160
21. PEATÜKK. HINNATEOORIA
VI RAAMAT. ÜLDTEOORIAGA SEOTUD LÜHIMÄRKUSED
22. PEATÜKK. MÄRKUSED KAUBANDUSTSÜKLI KOHTA
23. PEATÜKK. MÄRKUSED MERKANTELISMI, LIIGKASUSEADUSTE, TEMBELDATUD RAHA JA ALATARBIMISE TEOORIATE KOHTA
24. PEATÜKK. KOKKUVÕTVAD MÄRKUSED SOTSIAALSE FILOSOOFIA KOHTA, MILLENI ÜLDTEOORIA VÕIB JUHTIDA
SAATEKS
LÜHIBIOGRAAFIAD
Отрывок из книги
Käesolev e-raamat sisaldab autoriõigusega kaitstud materjale ja kogu e-raamatu sisu on autorikaitse objekt. E-raamatu kasutamine on lubatud üksnes autoriõiguste omaniku poolt lubatud viisil ning tingimustel.
Tingimused e-raamatu kasutamiseks:
.....
John Stuart Milli “Poliitilise ökonoomia alustes” on see doktriin esitatud järgmiselt:
“Kaupade eest tasumise vahendid pole midagi muud kui kaubad. Iga isiku vahendid teiste inimeste toodangu eest maksmiseks kujunevad nendest, mis ta ise on omandanud. Kõik müüjad on vältimatult selle sõna otseses tähenduses ostjad. Kui me suudame riigi tootmisvõimsust kahekordistada, peame kahekordistama kaupade pakkumist igal turul, kuid me peame sama hoogsalt kahekordistama ostujõudu. Igaüks toob kaasa nii kahekordse nõudluse kui ka pakkumise; igaüks suudab osta kaks korda sama palju, sest igaüks saab vahetuseks välja käia kaks korda sama palju.”[14]
.....
