Оглавление
Jonathan Lindström. Piiskop ja ristisõda
LUGU
PÕGENEMINE TAGASI
Rannarootslaste päritolu
Senine ajalugu
Uus katse
Mees, kes oli kõige taga
Kuninga hoiatus
Grankulla laht
Öö ja uus päev
Tagasi Taani
Õlised näpud
Kanuti gild
LAPS
Poiss
Kasvatus
Isa
Koolipoiss
Orjade ori
Naiselikkus ja naised
Teelahkmel
ÜLIÕPILANE
Suurlinn
Koolivalik XII sajandil
Õpetajad
Raamatud
Üliõpilaselu
Tsölibaat
Bolognasse!
Magister
Kuulekus, teadus ja usk
Ajaloo plaan
Uskmatud
Õiglane vägivald
KANTSLER
Taani kuninga kõrval
Roomasse
Paavstid ja ristiretked
Põgenemine üle Alpide
Bernardi ja Eskili pärand
Tutvus sakslasega
Inimsööjate rand
Paganlikud jumalad ja kauplemine
Sõda algab
Kantsleri tagasitulek
Kaks sõjaretke üle mere
Eketorpi linnus
Vormsi Orm
PEAPIISKOP
Kõrgeim amet
Toomkirik
Vaesus ja protorassism
Ettevalmistused
Sakslased Liivimaal
Andreas ja Albert
Andreas mere taga
PÄRITOLU
Algatus
Motiiv
Kust nad tulid?
Mõtisklus adramaa üle
Appi tulevad tsistertslased
Telefonikõnelus
Ekspeditsioon Ölandile
Valitseja ja küla
Džungel
Talu küla serval
Külaskäik kaheksa sajandit hiljem
KOLONISTID
Sellised nägid nad välja
Ölandi lapsed
Perekonnaelu
Põrguähvardus
Kirikud, laevad ja ledunglased
Piits ja präänik
Esimene aasta – 1204
Eelsalk hakkab ehitama
Suhtlemine eestlastega
Kolmas ja otsustav aasta – 1206
Saabumine ja töö
LÕPP JA ALGUS
Andreas Riias
Lenast Tallinnasse
Andreas Tallinna linnuses
Teismeline kuningas
Eketorpi mahajätmine
Katastroof Lihula all
Saksa-Taani segapuder
Tagasi Vormsisse
Koloonia saab lisa
Kirik ja vaimulik
Kolonisatsioon jätkub
Maa ja linn
Haige mees
Piiblivõrdlused
Suur seiklus
Surm
Andrease nägu
KOMMENTAARID
PÕGENEMINE TAGASI
VERESAUN ÖLANDIL
PIDU RINGSTEDIS
ANDREASE LAPSEPÕLV
SUNESENIDE PEREKOND
UHKUS JA PÕLGUS
SÜÜTU HING JÕUAB PARIISI
KAASLASED, ARMASTUS JA ÕIGUSTEADUS
MAGISTER JA AJALUGU
PAAVSTIDE LINN
PÕGENEMINE ÜLE ALPIDE
TULERIITADE MAA
1196. AASTA SÕJARETK
RÄPANE LUND
ANDREASE SUUR RISTIRETK
KOLONISAATOR ANDREAS
KUST KOLONISTID PÄRINESID?
KAKSSADA INIMEST
UUSASUNIKE ELU
MÄNGU TULEVAD TAANLASED
ROOTSLASTE FIASKO
KOLONISTIDE KIRIK
PÕHJALA MOOSES
ISIKLIKUD KONTAKTID
ARHIIVIALLIKAD
PUBLITSEERITUD ALLIKAD KOOS TÕLGETE JA KOMMENTAARIDEGA
KIRJANDUS
ILLUSTRATSIOONID
TÄNUAVALDUSED
Отрывок из книги
Vanad on oma elutarkuses tähelepanelikult hoolitsenud tulevase sugupõlve eest hulga mõistlike asutustega ja pidanud silmas seda, millel võib ühisele kasule olla ülimalt suur tähtsus, nimelt seda, mis tugevdab ühtsustunnet sõprade seltsis, õigluse loomist nii väljas- kui seespool, vihkamist täis tüli ja lahkhelide kaotamist ja seda, et ära hoida hoolimatust, millega tänapäeva inimesed oma kaasasündinud kurjuses ja leidlikus kavaluses seavad püüniseid headele inimestele ja neile, kes elavad vaga elu; seetõttu on ülimalt rahuldust pakkuvas kindluses suure usinusega välja mõeldud ja leitud, et see, mis tähtsamates asjades õiglase ja heatahtliku korraldusega kinnitatakse, seal tuleb asjade seis arusaadavalt ja selgelt anda põhjalikus ja kirjalikus sõnastuses jäädvustamiseks, nii selleks, et tõde leiaks toetust ja armetute inimeste kavalus ei moonutaks kergesti lepinguid ja korda, milles heatahtlikud inimesed kokku on leppinud, ja et tõde neist asjadest ja sündmustest, mis on antud elavasse kirja, aegade jooksul ei ununeks.
– Ribe piiskop Omer (Orm) ühes 1190. aastatest pärinevas kirjas. Ta oli tuntud oma kõneosavuse poolest, kuid sellele, kes ei suuda tänapäeval seda kirjalikul kujul hinnata, võib kirja sõnumi kokku võtta nii, et enne oli parem ja et kõige kohta peab olema paber.
.....
Arvatavasti jättis Andrease ema Cecilia oma laste imetamise Knardrupi ammede, teenijannade ja korralike orjataride hooleks, kellel olid endil abielust sündinud väikelapsed. Nad pidid olema kombekad. Cecilia kui riigi ühe tähtsaima naise kohustused mehe kõrval, kes saatis pidevalt kuningat, samuti suur hulk lapsi kõnelevad ammede kasutamise poolt.
Andreas mainib hilisemas elus ammesid lugupidavalt kui midagi enesestmõistetavat, öeldes, et nii nagu imik, kes imeb oma armastavalt ammelt elu, ei saa ka voorused kasvada ilma armastavate tegudeta. Mõni amm omandas halvema maine, nagu see, kes hoolitses Norra kuninga Harald Gille poja Inge eest. Inge varases lapsepõlves 1130. aastatel pillas amm ta ettevaatamatult sülest maha ning poiss kukkus nii rängalt, et sai vigastada ja oli elu lõpuni küürakas. Ta läks ajalukku Inge Küürseljana.
.....
