Читать книгу Mees, kes tahtis olla Lindbergh - João Lopes Marques - Страница 2

Ma kinnitan turvavöö, tõmban prillid silme ette, pöördun klotside juures seisvate meeste poole ja noogutan. Külmakohmas kujud sööstavad tegevusse. Üks köiejõnks, ja rattad on vabad. Surun end kokpiti vasaku külje vastu, mõõdan pilguga hoovõturada ja lasen ahendusklapi pärani lahti. Nüüd, mõne sekundi pärast, tuleb vastus. Tegevusest sünnib eneseusaldus ja kergendus.

Charles A. Lindbergh

“The Spirit of St. Louis”

Elu on selline: mõnikord piisab pisiasjast, väikesest vihjest, et kutsuda esile katastroofi. Kindlasti mäletate lugu tugevast graniitmüürist, mis pidas vastu kõigile purustuskatsetele, kuni ilmus välja üks poisike väikese trummiga, põristas pisut ja sein varises kokku. Mäletate kindlasti, sest mina olen selle kirjutanud, ja ma olen tüdinud seda jutustamast.

Mário de Carvalho

“Oli tore sel teemal mõtteid vahetada”