Pombi ja Üdismärdi nõiad

Оглавление

Juhan Jaik. Pombi ja Üdismärdi nõiad

I. SIIDIRÄTSEPA ESIMENE ELUAASTA

II. POMBI ÕPIB AMETEID

III. ÜKS TÄIESTI KAHE SILMA VAHELE JÄÄNUD ASI

IV. ÜKS JAHIMEES LÄKS VÄLJA…

V. MUDAKURVITS ON PUHAS KODUKÄIJAST

VI. HULK TARKUSI ÜHE PÄEVAGA

VII. ORAVAL OLID HALVAD PÄEVAD…

VIII. HIRMUS NÕIDUS

IX. JÄNESED NAERSID

X. METSAKESTE PÄEV

XI. SAATUSLIK KEVADPÄEV

XII. SÕRASAVI JAAGU VIRTSAHT

XIII. KÕIK SILLAD PÕLESID…

XIV. POMBI HAKKAB TEOTSEMA

XV. KUSTPOOLT TUUL PUHUB

XVI. MAGUS SÕPRUS

XVII. MÕNED KASULIKUD ÕPETUSED NÕIDUSE VASTU JA TULUSAKS MAJAPIDAMISEKS

XVIII. RAMMUMEHED ASUVAD POMMIDE JUURDE

XIX. ÄRA HOIA TÄNA VARVAST

XX. ON TEADA, ON TEADA…

XXI. HIRMUS JA KOLE ÖINE SÜNDMUS

XXII. SUUS NÄMMITUD SURNUHAMMAS

XXIII. KAHTLANE HAMMAS

XXIV. MEELEHEITLIK KATSE

XXV. TÄITSA MÕISTMATU ASI

XXVI. KURB, SIISKI VÄGA RÕÕMUS JÄLLENÄGEMINE

XXVII. NOOREL INIMESEL EI LASTA MAGADA JA OOTAMATA KOHTAMINE ÜHE TEISE KODUKÄIJAGA

Отрывок из книги

„Pombi, vaata, kui musta toitu meie nüüd peame sööma. Nii musta, et mustemat enam olla ei saa. Aga pole viga, viruta kinni kõik, mis isa annab. Pole meil paremat nüüdsel kehval ajal võtta kusagilt, hea kui saab niisugustki. Kui sina, Pombikene, ükskord kasvad suureks ja saad suureks siidirätsepaks, küll siis sööme sularasva ja mett ja magame kahe kasuka vahel… kas jah või?”

Nii rääkis Kapsaraua sauna kingsepp Saamuel Mudakurvits kell 2 lõuna ajal oma aastasele pojale Pombile, pakkudes sellele lusikaga mustikasuppi. See oli kingsepa perekonnas kui seadus, et hommikul ja õhtul ja mõnel ettenägemata korral hoolitses Pombi kõhu eest tema ema Kai, kuid lõunaajal täitis Pombi kõhu isa Mudakurvits ise. Ja niisugust juttu ta rääkis pojale alati juurde, ainult selle vahega vahest, et teinekord toiduks oli kas mõni kört või supileem ning et igakord ta ennustas Pombile ka isesugust ametit. Poja tulevane tööala näis isa Saamuelile olevat eriliseks mureks, sest tal oli väikse mehe jaoks vaadatud valmis elukutseid õige mitu. Isa Saamuel vaatles hoolega seda maailma elu arenemist ja kuulas hoolega järele, missugune ametimees teenib kõige suuremat raha. Hästi suure rahaga ametit soovis ta ka oma pojale ja seepärast ta kutsus oma väikest tulevaseks korstna­pühkijaks, hambakaksajaks, siidirätsepaks, vorsti­meistriks, kanakasvatajaks ja kunstaednikuks. Isegi saksakokaks kutsus ta vahel teda ja vahel talle näis koguni, et oleks hea, kui ta pojast tuleks eeskujulik köie­keerutaja. Neid ameteid ta ennustas kõige sagedamini, kuid seda ei tea keegi, missuguseid ameteid ta haudus veelgi, kui ta istus vaikselt ja õmbles nahku kokku saabasteks ja saapapaikadeks.

.....

„Kelleks saad sa, mu poiss?… Aga ükskõik, saa kelleks tahad, aga saa tubliks, kangeks meheks.”

Järgmisel päeval algas sepikojas kibe töö. Tehti püsse. Vana Mudakurvits käis hommikupoolel linnas ja lõi sealt ilmatu pika veetoru, millest pidi saama püssiraud. See oli neli meetrit pikk ja isa hakkas sinna meisterdama lukku taha, sest mida pikem püss, seda kaugemale ta peaks laskma. Pika palumise peale ta lõikas selle otsast jupikese ka Pombile. Jänes metsas ei teadnud aga sellest midagi, missugust kavalat nõu sepitsetakse ta vastu.

.....