Читать книгу Kroonu onu - Juhan Kunder - Страница 5

PRIIDU ja ELSA.

ELSA (lahkelt) : Ime lugu, et minu hea isa Jõepära ukse ette seisma on jäänud! Kas nüüd lepitust teete Madisega või mis nõu sul on?

PRIIDU: See seismine siin on sinu eluõnne kinnitamiseks.

ELSA (ruttu) : Kas Aadu kõneles juba…

PRIIDU (pahaselt) : Mis ta kõneles, sina üleannetu tüdruk! Sina minu surnukirstu nael! Kas ma sind sellepärast koolitasin ja olin, et sa nüüd ühele vaese mehe pojale tahad mehele minna! Kas sul on veel Metsa Priidu veri soontes? Kui ta on, kus on siis minu rikkuse uhkus? Sa tead, sa oled minu laps, ja sa pead uhke olema nagu su isa! Meil on ju raha ja vara – ja mis on sul viga selle peale uhke olla?!

ELSA: Mis sest uhkusest nüüd saab, armas isa…

PRIIDU: Ole vait! Tule siia, Elsa! (võtab Elsa kättpidi kinni.) Kuule, laps! Ma nuusutan, kuidas see asi on! Kas Jõepära Aadu on sind juba meelitamas käinud? Kas ta on sulle kirja saatnud ja niisuguseid lorilaulukesi teinud ja su pead pöörama hakanud, et sind selle vaese Jõepära talu pärisorja vääriliseks perenaiseks teha? Kas on nii? Ütle välja!

ELSA (põigeldes) : Mis sa sest siis nüüd nii pärid! Lase olla peale; või mina siis mõni laps olen, käisin juba mineval aastal leeris ära…

PRIIDU: Või nii, või nii! Või nii, minu Elsakene! Niimoodi kamandad sina minu selja taga Jõepära Aaduga. Kas sul häbi ei ole! Ma ütlen sulle, sa teotad mu nime! Ja sõtkud mu suurt rahapunga jalgadega! Ma ütlen sulle: vao maa sisse! Lange maha!

ELSA: Aga, armas isa, mis sa nüüd nii pahandad! Sa oled ju ikka hea isa olnud. Täna näen ma sind esimest korda nii kurja olevat. Saa nüüd jälle heaks ja ole endine vana hea isa!

PRIIDU: Mina tean, mis ma olen ja kes ma olen ja mis ma teen! Seda ma ütlen, Elsa, et sa selle Jõepära Aadu rahule jätad! Niisugune mees ei tee mulle muud kui häbi ja hävitab mu au ja raha ja vara ära. Kui sa mu sõna mitte ei kuule, siis langed sa mu isaliku põlguse alla. Su päranduse annan ma vaestele ja santidele, kas minupärast või joodikutele, ja siis müün ma oma Metsa päriskoha ära ja lähen ise ära Saaremaale elama. Ela ja ole siis. Loe siis Aadu lorilaulusid ja orja teist meest vaesuses ja viletsuses ja häbis ja põlguses, kuna sa nüüd esimene neiu meie külas oled. Jah, kui sa siis küsid, kes tegi, üteldakse: ise tegi. Vaat nii, Elsa! Vahi nüüd seda viletsat Jõepära talu siin, kui sa tahad! Aga pea meeles, mis ma sulle ütlesin! Ma võin veel homme päev oma sõna tõeks teha! (Läheb.)