Читать книгу Juhan Liivi luuletused - Juhan Liiv - Страница 6

Oh minu armas emakene,

oh minu kallis emake!

Surnuhaud ma ise olen,

astes sinu hauale.

Käi minu järel! õpetasid,

käi minu järel, pojake!

Ei ma sinu järel käinud, —

neiu jälgil, emake!

Kelle jälgil olen käinud,

oh ei seda tea ma,

emakene, — enda jälgil,

vahest võiksin ütelda.

Neiu jälgil mina käisin,

neiu jälgil, emake.

Annaks suud ta saapa tallal’,

minu südant talland ta.

Luule jälgil mina käisin,