Оглавление
Kadi Kütt. Ärevuse vari
Kadi Kütt. Ärevuse vari
SISSEJUHATUS
PEATÜKK 1. ÄREVUSE SÜMPTOMID
PEATÜKK 2. TERVE JA EBATERVE ÄREVUS
PEATÜKK 3. PÕGENEMINE JA VÄLTIMINE EI AITA
LEPI JA ÄRA VÕITLE
OTSI TUGE INIMESELT, KEDA USALDAD
PEATÜKK 4. KAS KÕIK ON LIHTSALT ÜKS KEHAKEEMIA?
ÄREVUSE JÄLJED AJUS
KOGEMUSED MÄÄRAVAD ÄRA ÜLITUNDLIKKUSE
PEATÜKK 5. PÄRITUD ÄREVUS JA ISIKLIK VASTUTUS
TÄPSELT NAGU EMA
EMOTSIOONID MÕJUTAVAD GEENE
TEADMATUS TAKISTAB TERVENEMAST
PEATÜKK 6. MÕTETEGA MINEVIKUS JA TULEVIKUS
AJU – ANDEKAS IDEEDE GENERAATOR
HARJUTA TÄHELEPANU KESKENDAMIST
MURETSEMINE VERSUS LAHENDAMINE
MÕTETE KÜLJEST LAHTIHAAKIMINE
NÜÜD AITAB!
POSITIIVSED ENESESISENDUSED
KOGU MEELDIVAID ELAMUSI
HAKKA ELAMA!
PEATÜKK 7. TÕLGENDAMISEGA ANNAME OMA ELULE SUUNA
VALIME ISE RAJA
IGA SÜNDMUS ON MEIE HÜVANGUKS
PEATÜKK 8. MINA PEAN, SINA PEAD, TEMA EI TOHI…
KÕRGED NÕUDMISED ENDALE JA TEISTELE
NEIL ON SELLEKS ÕIGUS
PEATÜKK 9. TÄIUSLIKKUSE RASKE KOOREM
PERFEKTSIONISM ON KUI SÕLTUVUS
LAPSEPÕLVE MÕJUD
TÄIUSLIKKUSE VARJUPOOL
PEATÜKK 10. RÖÖPRÄHKLEMISE JA MÖÖDA ELAMISE AJASTU
ELUTÄHTIS KESKENDUMISVÕIME
LÕDVESTA, LÕDVESTA, LÕDVESTA
INVENTUUR IGAPÄEVAELUS
PEATÜKK 11. ÄREVUSE JUURED ON MINEVIKUS
ALATEADVUSESSE PEIDETUD ELULUGU
KÕRGELE SEATUD LATT
VÄIKE „TÄISKASVANU“ ALKOHOOLIKU PERES
KELLE LAPS SA OLED?
LAPS, KELLELE POLE SEATUD PIIRE
VANEMATELT SAADUD USKUMUSED
JUBA ENNE SÜNDI
EMOTSIOONIDE ENERGIA EI KAO
KEHA TAHAB VANAST VABANEDA
PEATÜKK 12. ÄREVUSE PÄÄSTIKUD TÄNA
PEATÜKK 13. MIKS AINULT VESTLUS EI AITA
PEATÜKK 14. TUNDEID KOGEDES MINEVIKUTAAGAST VABAKS
ON AEG ASUDA RÄNNAKULE
LÕDVESTUMINE AITAB PÄÄSEDA SÜGAVAMALE
EMOTSIOONID ON VÄRAVAKS MINEVIKKU
TRAUMA ON TALLETUNUD KEHAS
SAMM-SAMMULT SÜGAVAMALE
AINUS TEE ON MINNA HIRMUST LÄBI
KOHTUMINE SISEMISE LAPSEGA
VIHA ON MÄRK HAIGETSAAMISEST
MURE, MIS ON VAIT, RÕHUB SÜDANT
MÕISTMISE KAUDU LEPPIMISE JA ANDESTAMISENI
VANEMAD ON VAID INIMESED
KUJUTLUSES ON KÕIK VÕIMALIK!
KOKKUVÕTTEKS: MINEVIKUGA TÖÖTADES SILLUTAME TEED TULEVIKKU
PEATÜKK 15. ENESE VÄÄRTUSTAMINE ON VÕTI
ISEKAS EI TOHI OLLA
LIIGNE VASTUTUS EI LASE TÄISKASVANUKS SAADA
LAPSEPÕLVEST PÄRIT ENESEVÄÄRIKUS
VÄLJATEENITUD ENESEVÄÄRIKUS
KÕIGE TÄHTSAM KÜSIMUS
MIDA SAAD ENDA HEAKS TEHA
PEATÜKK 16. MÕNI SÕNA RAVIMITEST
RAVIMITE „MÜÜR“
TABLETI KASU ON VAID AJUTINE
KEERULISED KÜSIMUSED
KAS TA ÜLDSE NÄEB MIND?
HOOLIMINE JA TOETUS ON KÕIGE TÄHTSAMAD
PEATÜKK 17. ISEENDAS ÄRKSALT KOHAL
PEATÜKK 18. SOOVITUSED PERELIIKMETELE
PRAKTILISED HARJUTUSED. KÕHUHINGAMINE
HARJUTUSED VÄLJAHINGAMISE PIKENDAMISEKS
VÄLJAHINGAMINE LÄBI KÕRRE
TÜKELDATUD VÄLJAHINGAMINE
HINGAMISE JÄLGIMISE MEDITATSIOON
KEHA KUULAMISE MEDITATSIOON
KEHA LÕDVESTAMISE MEDITATSIOON
KEHA TEADVUSTAMISE VIISID
3 MINUTIT HINGAMISRUUMI
KEHA SIRUTAMISE HARJUTUSED
SELGROO VENITUS SELILI
TURJA JA KAELA LÕDVESTAMINE
SEISTES ETTEPAINUTUS
KASS
KAELAHARJUTUSED
PEA LANGETAMINE
PEA KALLUTAMINE KÄE ABIGA
NINAGA JOONISTATUD NR 8
MAAÜHENDUSE LOOMISE HARJUTUSED
KANDADE PÕNTSIMINE
JALATALLA KOPUTAMINE
LABAJALA RAPUTAMINE
PÕLVERINGID
KÕNNIMEDITATSIOON
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
Отрывок из книги
Sinu käes olev raamat räägib ärevusest – probleemist, mis psühholoogide ja psühhiaatrite sõnul puudutab lähedalt umbes 15% Eesti inimestest. Ärevushäiret on ajakirjanduses nimetatud lausa tänapäeva moehaiguseks – perearstid diagnoosivad ärevushäireid aina enam, sellest kirjutatakse meedias üha rohkem, veebiportaalidest kostavad hädas inimeste appihüüded. Ma ei tea, kas ärevust just moega siduda saab, aga eluga ja inimeseks olemisega käib see nagu vari kaasas küll. Küsimus on, kui edukad me siin oleme: kas haarame oma elus kontrollipositsiooni või laseme ärevusel end juhtida.
Aga see raamat on ka eneseusust, oskusest ennast tõeliselt tähele panna, aktsepteerida ja väärtustada, sest needki oskused aitavad ärevusega toime tulla.
.....
Ärevuse kujunemisel mängib keskset rolli üks aju limbilise süsteemi osa – aju mõlemas pooles asuvad mandeltuumad (amygdala), mis annavad frontaalkorteksist tulnud informatsioonile emotsionaalse tähenduse. Just mandeltuum võtab sisse valveloleku ja asub kohe tegutsema, kui me tunnetame ohtu, olgu tegelikku või kujutletud. Seejärel virgutab hüpotalamus neerupealist eritama stressihormoone adrenaliini ja kortisooli.
Aju limbilise süsteemi teist komponenti, hipokampust vajame eeskätt selleks, et sündmusi ja asukohti meeles pidada. Kuid uuringutega on kindlaks tehtud, et hipokampusel on roll ka käitumise reguleerimisel kontekstile vastavaks.4 On täiesti normaalne tunda kabuhirmu, kui meid ründab agressiivne koer, aga koosolekul sõna võttes pole samasugune hirm kindlasti kohane. Hipokampuse häiritud tegevuse näiteks on traumaatilise sündmuse (sõda, vägistamine, kallaletung) üle elanud inimesed, kel hiljem vallandub tugev ärevus ka kõige tavapärasemates olukordades. Nende inimeste hipokampus ei suuda moodustada mälestusi kontekstist, milles traumaatiline sündmus toimus, vaid sulatab ühte nii kunagised tõeliselt ohtlikud kui praegused ohutud olukorrad.
.....
