Читать книгу Juhatuse liikme vastutus - Karin Madisson - Страница 2
ОглавлениеJuhatuse
liikme vastutus
Karin Madisson, Urmas Volens, Kaido Loor, Reimo Hammerberg, Kaupo Lepasepp, Katrin Altmets, Priit Raudsepp, Veikko Puolakainen, Paul Künnap, Mihkel Miidla, Indrek Eelmets, Gerly Lõhmus, Mari Matjus, Piibe Lehtsaar
Advokaadibüroo SORAINEN
Äripäev
2014
SORAINEN on juhtiv regionaalne äriõigusele spetsialiseerunud advokaadibüroo kontoritega Eestis, Lätis, Leedus ja Valgevenes. 1995. aastal rajatud büroos töötab rohkem kui 140 advokaati, juristi ja maksukonsultanti, kes nõustavad rahvusvahelisi ja kohalikke ettevõtteid ja organisatsioone kõigis Baltikumi ja Valgevene äriõigust ja maksundust puudutavates küsimustes.
SORAINENi on kaheksa korda Baltikumi Aasta Advokaadibüroo tiitliga tunnustanud nimekad rahvusvahelised väljaanded – Financial Times & Mergermarket, International Financial Law Review ja PLC Which lawyer?. Väljaanne International Tax Review on SORAINENile ka kolmel korral omistanud Baltikumi Aasta Maksunõustaja tiitli ja lisaks 2013. aastal Baltikumi Aasta Siirdehindade Nõustaja tiitli. Samuti on Valgevene justiitsministeerium kaks korda auhinnanud SORAINENi Valgevene Parima Õigusteenuste Pakkuja tiitliga. Lisaks on SORAINEN saanud Rootsi Äriauhinna sotsiaalse vastutustundlikkuse eest ning nimetatud kõige pere- ja töötajasõbralikumaks ettevõtteks Eestis.
SORAINEN on esimene advokaadibüroo Baltimaades ja ainus Valgevenes, kus kvaliteedijuhtimise süsteem on rakendatud vastavalt ISO 9001 standarditele (sertifitseeritud Lloyd’s Register Quality Assurance poolt).
Toimetaja Mari-Epp Tirkkonen
Kujundus Rein Soonsein
Keeletoimetaja Viime Laanpere
Trükk Greif
Infot Äripäeva raamatute kohta saate Äripäeva Raamatuklubist
telefonil 667 0108 või veebist www.raamatuklubi.aripaev.ee.
© AS Äripäev 2014
Kõik õigused kaitstud
ISBN 978-9949-523-62-7 (ePub)
ISBN 978-9949-523-24-5 (trükis)
Sisukord
1. Juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga
1.2. Juhatuse liikme tagasikutsumine
1.3. Juhatuse liikme ametiaja pikendamine
1.4. Juhatuse liikme tagasiastumine
1.5.1 Juhatuse liikme lepingu vorm
1.5.2 Juhatuse liikme lepingu sisu
1.5.3 Juhatuse liikme lepingu lõpetamine
1.6. Juhatuse liikme tasu ja selle maksustamine
2.2.1 Korraliku ettevõtja hoolsus
2.3. Ärisaladuse hoidmise kohustus
2.3.1 Ärisaladuse hoidmise kohustuse määratlemine
2.3.2 Ärisaladuse hoidmise kohustuse piirangud
2.3.3 Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine
2.4.1 Konkurentsikeelu määratlemine
2.4.2 Konkurentsikeelu piirangud
2.4.3 Konkurentsikeelu rikkumine
2.5. Raamatupidamise korraldamise kohustus
2.6. Konkurentsiõiguslikud kohustused
2.6.1 Konkurentsi kahjustavad kokkulepped ettevõtjate vahel
2.6.2 Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine
2.7.1 Delikaatsete isikuandmete töötlemine
2.7.2 Isikuandmete edastamine välisriiki
2.8. Intellektuaalse omandi kaitse
2.8.1 Intellektuaalse omandi õiguste tekkimine
2.8.2 Intellektuaalse omandi õiguste rikkumised ja vastutus
2.9. Finantssektoris tegutseva ettevõtte juhatuse liikme kohustuste eripära
2.9.1 Kohustus tegutseda ettenägelikult ja klientide huvidest lähtuvalt
2.9.2 Kohustus tagada sisemise regulatsiooni olemasolu ja toimimine
2.9.3 Finantsinspektsiooni järelevalvemenetlus
2.9.4 Juhatuse liikme tagasikutsumine ja keeld edasi tegutseda
2.10. Äriühingu juhatuse liikme kohustused ühinemiste ja ülevõtmiste korral
2.10.1 Ühinemised ja ülevõtmised
3. Juhatuse liikme tsiviilõiguslik vastutus
3.1.2 Vastutusest vabanemise alused
3.1.4 Juhatuse liikme otsevastutus osanike ja aktsionäride ees
3.2.1 Vastutus õigusvastase kahju tekitamise eest
3.2.2 Vastutus lepingueelsetest läbirääkimistest tekkinud kahju eest
3.2.3 Mõjutanud isiku vastutus
3.3. Eripärad pankrotimenetluse korral
4. Juhatuse liikme tsiviilvastutuse vähendamise võimalused
4.1. Vastutuse vähendamine või vastutusest vabanemine
4.1.1 Kokkuleppel vastutuse vähendamine
4.2. Vastutusvaldkondade jagamine
4.3. Kõrgemalseisva organi otsus
4.3.1 Juhtimisorganite vaheline koostöö
4.3.2 Kõrgemalseisva organi otsuse järgimine
5. Tsiviilnõude esitamine juhatuse liikme vastu
5.1. Õigusvaidluse pidamise mõttekus ja kompromiss
5.2. Nõude esitamise, nõudest loobumise või kompromissi otsustamine
6. Haldus- ja karistusõiguslik vastutus
6.1. Konkurentsiõigusega seotud vastutus
6.2. Maksuõigusega seonduv vastutus
6.2.1 Vastutus ühingu maksuvõlgade eest
6.2.2 Maksusüütegude vastutuse eeldused
6.2.3 Maksualaste süütegude koosseisud
Eessõna
„Ilma riskideta äri ei tee, kuid riske tuleb analüüsida ja juhtida. Riske on võetud.“ Selliselt kommenteeris oma eelnevate aastate tegemisi ja 2013. aasta äriplaani Tiit Vähi.1 Juhatuse liikme vastutuse kohaldamine ja tõlgendamine ei tohi viia olukorrani, kus juhatuse liikmed ei julge võtta äririske. Juhatuse liikmete töö peab garanteerima äriühingu jätkusuutlikkuse ja kasumi maksimeerimise, mis ei ole võimalik riske võtmata. Juhatuse liikmetel tuleb vastu võtta otsuseid, mille tagajärjed ei ole ka kõige korralikuma ja läbimõelduma planeerimise juures ennustatavad. Riskantsed otsused võivad tuua äriühingule nii kasu kui ka kahju. Samas tuleb tagada, et äriühing, selle osanikud või aktsionärid ning võlausaldajad oleksid kaitstud juhatuse liikmete kuritarvituste ning põhjendamatu riskivõtmise eest ning et äririski võtmise sildi taha ei saaks pugeda pettuse või lauslolluse korral. Tagamaks juhatuse liikmetele võimalikult suure mänguruumi otsuste tegemisel, ilma et need ohustaks äriühingut või teisi äriühinguga seotud isikuid (aktsionärid, võlausaldajad), tuleb igas riigis kokku leppida reeglid, et juhatuse liikmed teaksid, mida neilt oodatakse ning kui vabad on nende käed tegutsemiseks. Olukord on võrreldav lauamänguga, kus kõikidel osalejatel on oma roll ja eesmärk, ent mängu reeglid on kõikidele osalejatele ühised.
Selles raamatus2 tutvustame lugejale juhatuse liikmete mängureegleid äriühingu juhtimisel. Tähelepanu pööratakse iga mängija – äriühingu, aktsionäri, võlausaldaja – huvidele seoses juhatuse liikme tegevusega. Raamatus selgitatakse juhatuse liikmega sõlmitava lepingu tagamaid, sellest tulenevaid kohustusi ja vastutust äriühingu ees. Autorid annavad praktilisi näpunäiteid kokkulepete kohta, mis peaksid juhatuse liikme lepingus kajastuma. Käsitletakse juhatuse liikmete seadusest tulenevaid kohustusi äriühingu juhtimisel ja selgitatakse nende reeglite sisu, toetudes kohtupraktikale Eestis ja mujal. Tähelepanu pööratakse peale äriseadustikust tulenevate nõuete ka kohustustele, mis seonduvad näiteks konkurentsiõiguse, intellektuaalse omandiga, reguleeritud turul tegutsevate ettevõtjatega, maksuõigusega jne.
Juhatuse liikme kohustustega seoses on vajalik selgitada ka juhatuse liikme vastutuse sõlmküsimusi. Juhatuse liikme vastutus äriühingule tekitatud kahju eest võib kõne alla tulla nii lepingulisel kui ka lepinguvälisel alusel. Kelle ees, mis alusel ja kuidas juhatuse liige vastutab, on küsimused, millele püüame anda vastuseid lihtsalt ja arusaadavalt, viidates võimalusel kohtupraktikale ja tuues praktilisi näiteid. Lisaks käsitleme juhatuse liikme vastutuse vähendamise võimalusi, mis aitavad maandada äriühingu juhtimisega seonduvaid riske.
Nii nagu lauamängus ei sallita pettureid, ei ole ka äriühingu juhtimisel seaduse või tavaga vastuolus olev tegutsemine aktsepteeritav. Juhatuse liikme tekitatud kahju korvamiseks võib olla vajalik alustada kohtuvaidlust, mis nõuab eelnevat põhjalikku kaalutlemist, alternatiivide otsimist, ettevalmistust tõendamisküsimustes jm. Anname ülevaate kohtuvaidluse pidamise kõige olulisematest aspektidest, millega iga potentsiaalne vaidluse osaline peaks enne kohtusse pöördumist arvestama.
Suurem osa raamatust on pühendatud juhatuse liikme kohustustele ja tsiviilõiguslikule vastutusele, raamatu viimastes peatükkides leiate infot ka juhatuse liikme haldus- ja kriminaalõigusliku vastutuse kohta. Kokkupuude konkurentsi- ja maksuõiguse valdkondadega on ettevõtluses vältimatu ja eelteadmised on siin hädavajalikud.
Kui lauamängu reeglid on kõikidele osalistele üheselt mõistetavad, saavad mängijad keskenduda vaidlemise asemel mängu ilule. Sama kehtib äriühingu juhtimise kohta. Mõistes juhatuse liikme kohustuste ja vastutusega seonduvaid aspekte, on võimalik ennetada probleeme ja konfliktide lahendamise asemel keskenduda äriühingu arengule ja koostöösuhete edendamisele.
Mänguhasarti, tarku ja õigeid otsuseid ning huvitavat lugemist!
Advokaadibüroo SORAINEN nimel äriõiguse töörühma eest vastutav partner Karin Madisson.
1. Juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga
Karin Madisson, Katrin Altmets
1.1. Juhatuse liikme valimine
Kuigi äriühingute aktsionärid on majanduslikult äriühinguga seotud, on sageli ebapraktiline, et needsamad isikud juhivad äriühingut selle igapäevategevuses. Seepärast peetaksegi tähtsaks, et juhtimine oleks delegeeritud ühele või mitmele inimesele või organile. Koos sellega antakse delegeeritutele õigus võtta vastu igapäevast majandustegevust puudutavaid juhtimisotsuseid ja planeerida äriühingu tegevust kaugemas perspektiivis3. Samas vajab oma investeeringu usaldamine teise isiku kätesse selgeid ja üheselt mõistetavaid reegleid.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)4 § 31 lõike 5 kohaselt peetakse juriidilise isiku organi tegevust juriidilise isiku tegevuseks ning § 34 lõike 1 kohaselt peetakse juriidilise isiku juhatust suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.
Osaühingu juhatuse liikmed valitakse osanike poolt (või nõukogu poolt, kui osaühingul on nõukogu). Aktsiaseltsi juhatuse liikmed valib nõukogu. Juhatuse liikmel tekib osanike või nõukogu otsusest, millega ta ametisse määratakse, nn juhatuse liikme ametiseisund. Sellega kaasnevad juhatuse liikmele seadusest tulenevad kohustused ning seda sõltumata ühingu ja juhatuse liikme kokkulepetest.
Juhatuse liikme peamine kohustus – ka eraldi kirjalikku juhatuse liikme lepingut sõlmimata – on juhtida ühingut ning tegutseda lähtuvalt äriühingu, mitte osanike, aktsionäride, iseenda või muude isikute huvidest.
Ametiseisundist tulenevalt tekib ka üksjagu seaduses toodud kohustusi (vt täpsemalt ptk 2). Teatud juhtudel on nende kohustuste rikkumise tagajärjeks lisaks tsiviilõiguslikule varalisele vastutusele ka karistusõiguslik vastutus.
Juhatuse liikme ametiaeg algab otsuse tegemisest ning sellest hetkest on ühingu siseselt juhatuse liikmel volitused olemas. Samas tuleks valimise kohta teha viivitamata kanne ka äriregistrisse, et uute juhatuse liikmete esindusõigus oleks nähtav. Seadusjärgne esindusõigus kolmandate isikute ees tekib alles registrikandest. Endiste juhatuse liikmete volitused lõpevad nende tagasikutsumise otsuse vastuvõtmisest. Sellest hoolimata võib kolmas isik tugineda äriregistri kandele äriseadustiku (ÄS) § 34 alusel, kui ta ei tea ega peagi teadma, et kanne ei ole õige. Osaühingu juhatuse liikme valimise otsuse võib teha kas osanike koosolekul või ka osanike koosolekut kokku kutsumata.
Osaühingu juhatuse valimise koosolekul peab koosoleku protokollija või juhataja olema osaühingu osanik või juba registrisse kantud juhatuse liige, kelle allkiri tuleb protokollil notariaalselt kinnitada. Koosolekut kokku kutsumata tehtud otsusel peab samuti olema kas juba registrisse kantud juhatuse liikme või osaniku notariaalselt kinnitatud allkiri (ÄS-i5 § 173 lg 4’). Allkirju pole vaja notariaalselt kinnitada, kui uue liikme äriregistrisse kandmise avalduse allkirjastab notaris juba äriregistrisse kantud nn vana liige või osaühingu osanik. Allkirja notariaalse kinnitamise võib asendada digitaalallkirjaga.
Aktsiaseltsi juhatuse liikmed valib nõukogu. Aktsiaseltsi juhatuse valimisel vormistatavale nõukogu protokollile või hääletusprotokollile antud allkirjad võivad olla lihtkirjalikus vormis – notariaalse kinnitamise nõue siin ei kehti. Uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele (notariaalne või digiallkirjastatud) peab alla kirjutama nõukogu esimees.
Juhatuse liikmete valimisel on oluline silmas pidada, et mitme kandidaadi puhul loetakse valituks isik, kes sai teistest enam hääli. Riigikohus on lahendis 3-2-1-60-08 märkinud, et kuigi üldjuhul peab koosolekul otsuse vastuvõtmiseks selle poolt antama vähemalt üle poole koosolekul esindatud häältest, on ÄS-i § 174 lõige 3 ja § 299 lõige 2 sellest olulisteks eranditeks.
Isiku valimisel loetakse koosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Seega ei pea juhatuse liige koosolekul valituks osutumiseks saama vähemalt poolthäälte enamust, vaid piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust.
Seega loetakse juhatuse liikmeks ka isik, kes saab koosolekul näiteks üksnes 20% esindatud häältest, juhul kui tema vastaskandidaat saab sellest vähem hääli. Seadus ei tee vahet olukordadel, kus juhatuse liikme kohale kandideerib üks isik või mitu isikut. Seega võib valituks osutada ka isik, kes saab minimaalselt poolthääli, kui keegi rohkem samale kohale ei kandideeri. Küll ei saa aga valituks osutuda isik, kes ei saa ühtegi poolthäält.
Vastuhääli isikuvalimisel ei arvestata, arvesse võetakse vaid poolthääled.
Samuti tuleb arvestada, et isikuvalimisel ei kehti üldjuhul hääletamiskeeld. Riigikohus on lahendis 3-2-1-145-08 märkinud, et osaniku hääleõiguse piirang ei keela osanikul hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel. Vastupidine seisukoht tähendaks, et osaühingu vähemusosanik saaks igal ajal tagasi kutsuda osaühingu enamusosanikust juhatuse liikme.
Juhatuse liikmeks võib valida isiku, kes on teovõimeline. Alates 01.01.2011 ei kehti juhatuse liikmetele enam residentsusnõuded. Selle ajani kehtis nõue, et vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Nüüd on nähtud ette võimalus, et kui juhatuse liikme elukoht asub mõnes muus riigis kui eespool mainitud (nt USA või Venemaa), peab ühing teavitama äriregistrit Eesti aadressist, kuhu saab sellele isikule kätte toimetada menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi.
Juhatuse liikme valimisel tuleb kontrollida ka, et valimisel ei esineks seadusest tulenevat takistust.
ÄS sätestab, et juhatuse liikmeks ei või olla ka isik6:
• kelle suhtes kohus on karistusseadustiku (KarS)7 §-de 49 või 49’ alusel kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu;
• kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing;
• kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel;
• kes on sama ühingu nõukogu liige.
Põhikirjaga võib sätestada ka teisi isikuid, keda ei või vastava ühingu juhatuse liikmeks valida, kuid siin tuleb siiski jälgida, et keeld ei oleks diskrimineeriv põhiseaduse kontekstis.
Juhatuse liikmeks valimise piirangud võivad tuleneda ka muudest seadustest. Näiteks sätestab krediidiasutuste seaduse (KAS)8 § 49 lg 2, et krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla teatud liiki ühingute puhul äriühingu juhatuse ega nõukogu liige (välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega) ega ka teise äriühingu prokurist, audiitor, revisjonikomisjoni liige ega revident. Samuti ei tohi krediidiasutuse juhatuse liige olla töölepingulistes suhetes teiste isikutega.
Juhatuse liikme valimisel peab silmas pidama ka ÄS sätet, mis keelab olla juhatuse liige ja samal tegevusalal tegutseva teise äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegemist on samasse kontserni kuuluvate ühingutega või kui ühingul on olemas nõukogu – siis peab nõukogu olema andnud juhatuse liikmele asjakohase loa. Selle keelu rikkumisel võib ühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.
Aktsiaseltsi juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks.
Osaühingu juhatuse liikmed on alates 1. jaanuarist 2011 võimalik valida tähtajatult, ent seda vaid juhul, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud.
Seega, kui ühing tahab kehtestada juhatuse liikmete volitused tähtajatuna, tuleks vaadata üle põhikiri ja vastav muudatus sinna sisse viia ning hankida ka juhatuse liikme allkiri volituste pikendamisega nõustumise kohta. Juhatuse liikme volituste lõppemisel tuleb tema volitusi pikendada (vt ptk 1.3).
1.2. Juhatuse liikme tagasikutsumine
Osaühingu osanikud või aktsiaseltsi nõukogu võivad juhatuse liikme igal ajal tagasi kutsuda.
Tagasikutsumise eelduseks ei ole juhatuse liikme poolne kohustuste rikkumine või muu olulise põhjuse olemasolu.
Erinevalt juhatuse liikme valimisest peab tagasikutsumise otsuse poolt olema enam kui pool koosolekul esindatud häältest. Osaühingu juhatuse liikme tagasikutsumise otsusele antud allkirjad võivad olla lihtkirjalikus vormis – notariaalse kinnitamise nõue siin ei kehti.
Tuleb silmas pidada, et juhatuse liikme esindusõiguse täielikuks lõpetamiseks ei piisa ainult tagasikutsumise otsuse tegemisest, vaid viivitamatult tuleb vormistada ka kandemuudatus äriregistris ehk kustutada äriregistrist kanne vastava juhatuse liikme kohta. Kuni isik on äriregistrisse kantud juhatuse liikmena, on tal jätkuvalt ühingu esindusõigus kolmandate isikute ees, kes osanike või nõukogu otsusest ei ole reeglina teadlikud. Nimelt lähtuvad kolmandad isikud juhatuse liikme esindusõiguse otsustamisel äriregistri kandest. Kuni isik on kantud äriregistrisse juhatuse liikmena, võib ta jätkuvalt ühingule kohustusi võtta, aga ka vabalt ligi pääseda ühingu pangakontodele. Juhatuse liikme tagasikutsumisel on soovitatav kohe teavitada kõiki ühingu lepingu- ja koostööpartnereid, et tagada sujuv majandustegevus ning hoida ära ühingule olulise info jõudmine tagasikutsutud juhatuse liikme kätte.
1.3. Juhatuse liikme ametiaja pikendamine
Kui juhatuse liikme ametiaja pikkus (tähtaeg) on põhikirjas sätestatud ning selle lõpp hakkab lähenema, kuid soovitakse juhatuse liikme jätkamist sellel ametipostil, tuleb otsustada liikme ametiaja pikendamine. Vastasel juhul võib tekkida vaidlusi juhatuse liikme volituste kehtivuse üle nii ühingu sees kui ka kolmandate isikutega tehingute tegemisel (eriti notariaalsete tehingute puhul), kuna volituste tähtaeg on kantud e-äriregistrisse ning seda on kolmandal isikul võimalik kontrollida. Oluline on, et ametiaja pikendamise otsuse kohta vormistatud originaaldokument tuleb viivitamata esitada ka äriregistrile.
Kui osaühingu juhatuse liikme valimisel kehtib üldiselt nõue allkirja notariaalse kinnitamise kohta, siis osanike koosoleku või nõukogu protokolli allkirjastamisele see nõue ei kehti ja vastavad protokollid võib allkirjastada lihtkirjalikult. Soovitatav on võtta ka juhatuse liikmelt kirjalik nõusolek selle kohta, et ta on nõus jätkama – tegemist on lepingulise suhte pikendamisega (või uue lepingulise suhtega), millega peavad nõus olema mõlemad pooled.
Samas esineb sageli juhtumeid, kus juhatuse liige jätkab tegutsemist, kuigi tema ametiaeg on lõppenud ning seda ei ole pikendatud. Tekib õigustatud küsimus: kas sellisel juhul tuleks juhatuse liikme ametiaeg lugeda automaatselt pikenenuks?
Isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel või nõukogul peab olema tegelik võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema jätkamist.
Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-65-08 tehtud otsuses märkinud, et juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata. Äriühingu vaikimist või tegevusetust ei peeta TsÜS-i § 68 lõike 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Siiski nõustus riigikohus viidatud lahendis, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid (st juhatuse liikme ja ühingu) tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS-i § 68 lõike 3 alusel (või ka võlaõigusseaduse (VÕS)9 § 1 lõike 1 ja § 9 lõike 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Seega on peale juhatuse liikme jätkamisele viitava käitumise vaja kas osaühingu osanike otsust, millega sõnaselgelt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena või vähemalt osanike sellist käitumist, millest võib järeldada nende selget tahet juhatuse liikme ametiaega pikendada. Selline otsus peab vastama ka seadusest ja põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele.
Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena ning kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuetele).
Üks selliseid otsuseid, mis näitab osanike või nõukogu tahet, võib olla juhatuse koostatud ja osanikele või nõukogule esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Nimelt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele, nõukogule või aktsionäridele. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud või aktsionärid. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, võivad osanikud või nõukogu/aktsionärid tunnustada kaudselt eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit.
1.4. Juhatuse liikme tagasiastumine
Juhatuse liikme ametiseisundist loobumisele kohaldatakse juhatuse liikme tagasikutsumisega sarnaseid põhimõtteid. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mistahes põhjusel, teatades sellest enda ametisse määranud organile ehk osanike koosolekule või nõukogule. Sellega vabaneb juhatuse liige juhatuse liikme ametiseisundist, kuid see ei pruugi lõpetada äriühingu ja juhatuse liikme vahelist lepingut (vt ptk 1.5.3). Ühing peab esitama avalduse äriregistrile juhatuse liikme kohta tehtud kande kustutamiseks.
Juhatuse liikme kohalt tagasiastumisel peab juhatuse liige ise kandma hoolt, et tema tagasiastumise avaldus ta ametisse määranud organini (osanikud või nõukogu) jõuab.
Nimelt ei jõustu juhatuse liikme kohalt tagasiastumine enne avalduse kättetoimetamist (see põhimõte kehtib kõigi tahteavalduste jõustumise kohta TsÜS-i § 69 lõigete 1 ja 2 kohaselt).
Ühing peab juhatuse liikme tagasiastumise korral võtma kiiresti tarvitusele vajalikud meetmed (määrama vajadusel uue juhatuse liikme), et ühing ei jääks pikaks ajaks ilma juhatuse liikmeta ja ühingu kohustused oleksid täidetud ning tagasiastunud juhatuse liikmel ei oleks registri kande alusel esindusõigust. TsÜS-i § 40 lõike 1 alusel on võimalik äriühing sundlõpetada, kui juhatuse volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud.
Kui juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud ning seda ei ole pikendatud, on juhatuse liikmel õigus esitada ühingule taotlus enda kustutamiseks äriregistrist. Kui osanikud või nõukogu – kui ühingul see on – vastavat toimingut ei tee, on juhatuse liikmel õigus esitada teade äriregistrile tema kohta tehtud registrikande ebaõigsuse kohta ning pärast asjaolude tuvastamist kustutab äriregister juhatuse liikme äriregistrist.
Juhatuse liikme tagasiastumine on soovitatav reguleerida ka juhatuse liikme lepingus. Eelkõige määrata ühingu kohustus juhatuse liige äriregistrist kustutada viivitamata pärast vastava avalduse saamist liikmelt. Tagasiastumise juhuks on soovitatav määrata etteteatamise tähtaeg ja kohustuse täitmise tagamiseks leppetrahv.
1.5. Juhatuse liikme leping
Riigikohtu seisukoha10 järgi on juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele tuleb kohaldada (subsidiaarselt) käsunduslepingule sätestatud regulatsiooni. Juba 1992. aastast on töölepinguseaduses (TLS) reegel11, mille kohaselt ei kohaldu juhatuse liikme kohustuste täitmise osas sõlmitud lepingule TLS.
Juhatuse liikme õigussuhtele kohaldub VÕS-i käsundi regulatsioon.
Siiski tuleb sageli ette, et selle reegli vastu eksitakse ja juhatuse liikme töökohustuste täitmiseks sõlmitakse töölepinguid ning juhatuse liikmed eeldavad, et suhtele kohaldatakse TLS-i. Kuna lepingu olemust tuleb hinnata sisu, mitte poolte valitud sõnastuse kohaselt (VÕS-i § 29 lg 2), on ka sellised lepingud olenemata nende pealkirjast käsunduslepingud. Selline olukord võib viia aga vaidlusteni, sest lepingu lõpetamisel võib aastate pärast selguda, et osa töötajatele seadusega määratud kaitsenorme (nt lahkumiskompensatsioon, kasutamata puhkuse hüvitamine, alluvus töövaidluskomisjonile jms) võivad mitte kohalduda. Kui inimene nõustub juhatuse liikmeks hakkama ning ühing valib ta ametisse, on tema ja äriühingu vahel automaatselt sõlmitud leping, mida ei reguleerita TLS-iga, vaid VÕS-i käsunduslepingu sätetega. Küll aga on riigikohus rõhutanud, et juriidiline isik ja selle organi liige võivad juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende TLS-i sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ega vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega12.
Seadusandja lähtub siin sellest, et juhatuse liige ei ole selles olukorras nõrgem pool, keda oleks vaja kaitsta nii nagu seda tehakse töölepingulises suhtes. Samuti on arvesse võetud juhatuse liikme suuri volitusi ja tegutsemisvabadust äriühingus ning piiramatut vastutust. Seetõttu ei teki juhatuse liikme ja äriühingu suhte puhul töölepingulise suhte tekke eelduseks olevat töötaja alluvusvahekorda tööandjaga.13
Tartu ringkonnakohus võttis 21. märtsil 2001 vastu otsuse, kus leidis, et kui eelnevalt töölepingu alusel töötanud isik jätkab ainult juhatuse liikme ülesannete täitmist, siis loetakse tema tööleping lõppenuks poolte kokkuleppel. T. K. töötas AS-is Külmari 1991. aasta juunist peainsenerina. 1997. valiti ta juhatuse liikmeks. 1999. kutsuti ta sellelt kohalt tagasi. T. K. leidis, et temaga oli leping lõpetatud ebaseaduslikult, kuna sellist alust (juhatuse liikme tagasikutsumine) töölepingu lõpetamiseks TLS ei sätesta ja tal on õigus peainsenerina edasi töötada. Kohus leidis, et töölepinguline suhe poolte vahel kestis kuni juhatuse liikmeks valimiseni ning pärast seda enam kohaldada ei saa. Kohus leidis, et sellest hetkest, kui T. K. andis nõusoleku end juhatuse liikmeks valida, andis ta ühtlasi ka nõusoleku, et temaga sõlmitud tööleping lõppeb, ning kui äriühing valis ta juhatuse liikmeks, siis oligi tööleping poolte kokkuleppel lõppenud.
Määravaks kriteeriumiks, millal kehtib tööleping ja millal juhatuse liikme leping, on tegelikud tööülesanded. Kui juhatuse liige tegeleb ainult äriühingu tegevuse juhtimisega ning muid tööülesandeid ei täida, saab temaga sõlmida vaid juhatuse liikme lepingu. Kui isik tegeleb küll teatud juhtimisülesannetega, aga teda pole valitud juhatusse, tuleb temaga sõlmida tööleping. Kui isik, kes töötas enne töölepingu alusel, valitakse juhatusse ja tema tööülesanded ei muutu (nt tegevdirektori puhul), siis enamasti praktikas temaga uut lepingut ei sõlmita. Selline käitumine on aga väär – temaga tuleks kindlasti sõlmida uus leping, mis ei ole tööleping. Kui juhatuse liige täidab ka tööülesandeid, siis selle töö puhul on temaga võimalik sõlmida lisaks juhatuse liikme lepingule ka tööleping või jääb varasem tööleping kehtima.
Isikul võib olla äriühinguga mitu lepingut – juhatuse liikme leping ja tööleping.
Näiteks kui töölepingu alusel töötav sekretär valitakse juhatuse liikmeks, kuid ta täidab edasi ka sekretäri kohustusi, siis temaga sõlmitud tööleping ei lõppe, ent soovitatav oleks sõlmida temaga lisaks juhatuse liikme leping. Sellise otsuse on teinud ka riigikohus 26. novembril 2002.14
Korteriühistus Vikerlase 13 valiti juhatuse liikmeks seni töölepingu alusel töötav raamatupidaja. Raamatupidaja jätkas ka pärast juhatuse liikmeks valimist raamatupidaja kohustuste täitmist. Juhatuse liikme lepingut temaga ei sõlmitud ja ka töölepingut ei lõpetatud. Pärast tema tagasikutsumist tekkis vaidlus, kas temaga lepingu lõpetamisele kohaldub TLS või mitte. Kohus leidis, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei seisne juhatuse liikme kohustuste täitmises, siis kuulub kohaldamisele TLS. Seega oli antud juhul tegemist kahe lepinguga: tööleping raamatupidaja kohustuste täitmiseks ja suuline leping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks.
Kui isikul on äriühinguga kaks lepingut, tuleb lepingute lõpetamisel jälgida, et need lepingud ei oleks omavahel seotud. Mõlemad tuleb eraldi lõpetada, kohaldades lisaks lepingu enda sätetele kas TLS-i või VÕS-i.
1.5.1 Juhatuse liikme lepingu vorm
Käsunduslepingule ei ole kohustuslikku vorminõuet kehtestatud. Seega võib juhatuse liikme lepingu sõlmida suuliselt, ehkki soovitatav oleks seda teha siiski kirjalikult, et hiljem kokkulepitu tõendamisel ei tekiks raskusi. Mida täpsem ja üksikasjalikum on leping, seda tõenäolisemalt suudetakse hilisemad vaidlused ära hoida. Kui juhatuse liikmega ei sõlmita kirjalikku lepingut, võib hiljem olla väga keeruline tuvastada, milliste tingimustega leping on sõlmitud ning kohtus võidakse jõuda üllatavate tõlgendusteni.
