Urmas ja Merike

Оглавление

Karl August Hindrey. Urmas ja Merike

1

2

3

4

5

6

1

2

3

4

5

6

1

2

3

4

5

6

1

2

3

4

5

6

Отрывок из книги

Saarlaste laev lähenes vastu õhtut väinale Muhu ja mandri vahel. Triibulised purjed olid paistetanud lõunatuulest. Laevaninal seisis mees ja toetus piigile. Ta oli mõttes, kuna saarlased isekeskis pildusid segamini sõnu ja naeru.

Urmas oli alles varakevadel pääsenud Leedust. Ta oli seal vangina pidanud olema rohkem kui aasta, kuni lunaraha kohale jõudis. Selle oli toonud kaks leedulasest orja ning vabatmees Kärmo. Orjad pidi ta maha jätma lunaks ja Kärmo magas praegu oma peatäit laeva masti ümber laotud kaubakoormal.

.....

Urmas tunnistas raha ükskõikse pilguga, pani ta kotti tagasi ja selle kaukasse. Siis otsis ta pilk mööda seinu.

Uudemeel mõistis ja tõi kerese varjust välja Urma mõõgad, kilbid, mis olid päritud isalt ja vanaisalt. Ta tõi ambu, vibud ja nooled, tõi tapreid ja nahkkiivrite seast ka ühe raudse. Tõi sületäie sületäie järele, muist kõige väärtuslikumat laadi, teist, mis oli päritud ja rohkem mälestuste püha väärtusega. Laual oli koorem relvi.

.....