Читать книгу Seiklus Salamandril - Kaspar Jancis - Страница 6

Morten jooksis nii, kuis jalad võtsid. Kui tädi peaks kuulma, mis juhtus klaveritunnis ja kui see kahetsusväärne eksitus moosipalliga peaks ka välja tulema, siis seisab tal kindlasti ees ebameeldiv jutuajamine.

Veel hullem lugu oleks, kui isa kõigest teada saab. Tema sellistes asjades nalja ei mõistnud. Kuigi vahel tundus, et isa range pilgu taga oli peidus midagi sellist, mida Morten seletada ei osanud. Igatahes tegi see kipitava tagumiku kuidagi talutavamaks.

Niiviisi endamisi arutledes ei märganud Morten, kuidas keldripoe uksest ronis välja kaks täpipealt ühesugust meest, sõrmede vahel kirju sildiga tumerohelised pudelid.

Need olid kaksikvennad Vapsikud, kes olid üle linna tuntud joomarid ja riiukuked. Nad ise pidasid ennast maailma parimateks meremeesteks, kuid miskipärast ei tahtnud ükski sadamalinna kapten neid oma laevale tööle võtta.

Sellest hoolimata oli mõlemal seljas triibuline meremehesärk ja käsivarrele tätoveeritud ankur. Sadamas randuvatesse laevadesse suhtusid vennad üleolevalt ning nimetasid neid ujuvateks seamoldideks, kus õiged meremehed isegi pissil ei käi.

Vennad Vapsikud olid teineteisega äravahetamiseni sarnased, mõlemal olid hõre punane habe ja päikese käes sätendavad kuldhambad. Isegi nende ninad olid löödud kaklustes viltu samale poole.

Neile meeldis istuda poe kõrval varjualusel pingil, juua kirju sildiga tumerohelistest pudelitest ja praalida oma uskumatutest mereseiklustest. Kui keegi julges nende luiskelugudes kahelda, siis järgnevaks veenmisvahendiks olid rusikad.

Linnaelanikest ei soovinud keegi nendega eriti suhelda. Suurema osa ajast veetsidki nad omakeskis, trumbates teineteist üle muinaslugudega, mis kippusid korduma. Piisavalt joonud, kaklesid nad kärarikkalt omavahel.

Vapsikutel oli sellelgi keskpäeval plaanis veeta aega pudelite seltsis, kui Morten neile kogemata otsa jooksis. Pläraki! Osa pudeleid kukkus maha ning veeres sõiduteele.

Vapsikud olid ehmatusest kanged kui soolasambad ja põrnitsesid pudeleid, mis maas veeresid. Pudelid olid ju nende peadpööritavate mereseikluste, vapruse ja ihurammu alglätted. Pudelites kihisev valge vaht asendas neile võimsalt mühavaid laineharju.