Оглавление
Katrin Pauts. Minu Muhumaa. Lühike libahuntide ajalugu
SISSEJUHATUS. VÄLJAD JA LENNUKID
MÄTAS ENNE SAART
OLED SA TURIST VÕI INIMENE?
SAARE OMA SALAPIDU
MINU BRÄND – SAAREMAA
AEG ON SEISMA JÄÄNUD
PAAR SÕNA LÄBIKÄIGUHOOVIDEST
TEIE OLGE SIIN, AGA MEISSE SEE EI PUUTU
SEE KA MÕNI MUHULANE!
SUURLINNATULED
MINA, KIRJANIK
ÕUDUSTEMAJA
KAS MUHU KARDAB MIND VÕI MINA TEDA?
SMUUL, HINT JA KÕVAMEES
RAHVUSLIK AARE LINNA IFF
MONUMENDIMEES
ÕPETLANE
TULEKANDJA
PIIRI ALLA, LIIVA LINNA
MAASIKAD JA RAKETID
GOYA
HULLUMEELNE UNISTUS
MÕRV METSAMÕISAS
RIDAKÜLAD JA HAJAKÜLAD
MUHU KÕIGE SUUREM MAJA
ÕUDUSLOOD JA LEGENDID
ALJAVA
HIRMUS VARGUS
MANALA JA STIIHIA
SANT MAA
KOOL JA KIRIK KÕRVUTI
ELU KÕIGE HALVEMAD AASTAD
KIRJANIKUKS ÕPPIMINE
SÜGAVAL LÕUNAS
POOLEKS LÕIGATUD MAA
MASSAKAS JA MUNUKE
TANTS „MUHUMAA“ SAATEL
KAS TUNDUB TUULINE?
DIVERSANT
LOODUD JA TOODUD MUHULASED
MUHU POLIITIKA ERIPÄRA
KUMMALISED SÜNDMUSED
MÕNUS MUHU MURRE
MATKAMINE, OHTLIK SPORT
KUIDAS VEND MULLE ISA LEIDIS
MÖLDRI TÜTAR
PEALEKAEBAMISKULTUUR
EPILOOG. HEINAMAA
VEEL LUGEMIST
PILDIALBUM
Отрывок из книги
Laman, käed kukla taga, pilk pilvedes. Keegi ei näe mind, keegi ei tea, et olen siin. Ainult taevas teab – ainult sealt saaks mind märgata. Kuigi olen nähtamatu, tunnen end kõikvõimsa ja kõikjalolevana. Olen osa päratust maailmaruumist, millel – nagu olen hiljuti emalt kuulnud – ei olegi lõppu. Kuidas saab üldse miski olla lõputu? Kõik ometi lõpeb ju seal, kus algab meri. Või ei?
Taevas liigub väike hõbedane täpp, valge joon selle taga venib aina pikemaks – nagu oleks mu kohal hiigelsuur koolitahvel ja sel liiguks jumala sõrmed. „Mida need taevatahvlil ristuvad jooned tähendavad, laps?“ küsin neid ridu kirjutades väikeselt endalt – olin toona umbes kuueaastane niitjate ämblikujalgadega oma vanuse kohta üüratu pikk vibalik, kel tumepruunide silmade kontrastiks liiga hele pea. Olin juba siis eksootiline, teistmoodi, kuigi ma seda ise veel ei tajunud. Millalgi enne teismeiga hakkasid mu juuksed järk-järgult tumedamaks minema, kuni blondist lapsest oli saanud brünett. Ema sõnul pärisin juuksed ja peaaegu mustad silmad oma isapoolselt vanaemalt Elenalt. Vanaema rongasulgede karva juustest olevat pimedas toas sädemeid lennanud. Kust tema need sai – eks ikka kunagi Saaremaale randunud Hispaania piraatidelt. Piraadilaeva kohta käivat legendi kuulsin juba lapsena ja mulle meeldib uskuda, et see on tõsi. Paljudel saarlastel on tumedad silmad ja juuksed ning jumekas nahk.
.....
Kui Muhus mõni uudisväärtusega sündmus juhtub, helistavad meediakolleegid tihtilugu mulle, lootuses otseallikast infot ammutada: „Mida sellest asjast küla peal räägitakse ka? Mis jutt see on, et sa pole midagi kuulnud?“
Aga ma ei tea. Päriselt ei tea. Mul pole mingit ettekujutust, kus elavad Muhus tuntud inimesed, kellel on siin suvekodu – nendegi kohta küsitakse pidevalt. Kust peaksin mina teadma, mida tuntud näitleja või spordikommentaator saare teises otsas teeb või et ta üldse seal suvitab? Miks see minu asi peaks olema ja miks me peaksime üldse suhtlema?
.....
