Tartu ülikool tähistab 380 aasta möödumist ajast, mil ülikooli asutamisürik sai Rootsi kuninga Gustav II Adolfi allkirja. Juubelihõnguline tähtpäev annab alati hea võimaluse vaadata senist käekäiku tavapärasest erinevalt: mälestuste või muusika, huumori või telesarja kaudu. See raamat on üks osa ülikooli aastapäeva toimetustest. Kogumik on täis mälestusi ja meenutusi sündmustest, mis on kuulunud alati värvika ülikoolielu juurde. Ajaloolise tõe kõrval saab lugeda humoorikaid ja haaravaid seiku inimestest, kes on ise ülikoolis õppinud ja omal ajal ülikoolielu kujundanud. Mitmest loost on saanud legendid, mida ikka ja jälle meenutatakse. Legendid, mis on osa ülikoolielust ja ülikoolilinnast ning mille osalised on andnud killukese ka sellesse, mida nimetatakse Tartu vaimuks.
Оглавление
Katrin Streimann. Tartu ülikool ja legendid
Vivat nostra civitas
Ülikoolilinna vaimuelu mõjutanud inimesed
Kuumad kuuekümnendad: Tartu kevad
kh 414
Sotsioloogialabori sünd, hiilgeaeg ja hukk
Vana anatoomikum
Venemeelne sõjandusõpe
Rajacas
Muusikapäevade maagia
Tartu vaim ja võlu
Sügisene kartulipõld
Tudengikommuunid: maksimaalselt lahe elu minimaalse raha eest
Ühikad – teekond euroboksi
Igavene üliõpilane
Eesti lipp kosmosesse
Отрывок из книги
Tartu ülikool ja legendid
Ülikoolilinna vaimuelu mõjutanud inimesed
.....
Naabruses seisab Karl Ernst von Baeri mälestussammas. See avati munaraku avastanud teadlase kümnendal surma-aastapäeval. Baer (28. veebruar 1792, Piibe mõis, Järvamaa – 28. november 1876, Tartu) on Tartu ülikooli kuulsamaid kasvandikke, keda peetakse embrüoloogia rajajaks.
Aastatel 1810–1814 õppis ta Tartus arstiteadust. Seejärel täiendas end Saksamaal ning asus 1817. aastal tööle Königsbergi ülikooli. Teadlase huvid olid väga mitmekülgsed, imetajate lootelist arengut hakkas ta uurima alles 1825. aastal, kaks aastat hiljem avastas ta imetaja munaraku.
