Отрывок из книги
J-M’ile, kelleta poleks seda teksti,
kelleta oleks üldse palju olemata.
.....
Aga Adamaks kutsus ta end edasi. „Kas pole kena?” uuris ta muheledes klaaskuulilt. „Esimene inimene, kes maailma valgust nägi, käib nüüd sellesama valgusega jalutamas. Nagu võrdsed, tõsi ta ju on, nagu võrdsed. Sul on su oma kulgemine, mul on oma, vahepeal on aga mõnus kulgeda kõrvu.” Kui härra Koi jalutamas käis, mudis ta taskus kuuli, ja kui tundis, et see tahab välja tulla, hoidis ta kuuli oma peopesal. „Kui kummaline, sa näitad mulle kõike sedasama, mida ma näen, mis on siin taeva all, neid puid, aedu, pimeda mehe aedu, aga samal ajal kõik kaardub ja väändub. Võibolla olen ma kõike näinud valesti? Ja sinul on õigus? Taevas pole ju sinine, see on ainult spektrivärv, puud pole rohelised, need on korraga kõigis toonides. Võibolla olen ma ennastki näinud valesti ja olen kogemata valesti elanud?” Klaaskuuli peegelduses mõjus Koi nina sirgena, tema silmad selgetena, kuigi tuul oli ajanud need märja koha peale, isegi härra Koi ülikond näis moodne, aga see oli jällegi midagi, mida ta ei teadnud, kuna tema käsi jäi liiga lühikeseks, et klaaskuul taolise peegelduse nägemiseks enesest piisavalt kaugele viia. Ja ega härra Koi silmadki polnud enam need mis vanasti, prillid jäid nõrgemaks ning nõrgemaks jäi ka härra Koi tahe minna silmaarsti juurde. „Ma olen näinud palju, aitab küll, kas pole tõsi?”
Aastad lisasid soliidsust ja muretust, raha pärast ei pidanud härra Koi muretsema. Ta võis pillata, ent pigem hoidis, kuna ei teadnud, millal tema käigud lõppevad. Tollel hommikul oli härra Koi kohvris piisavalt, et hoolika majandamise korral ülal pidada mitmelapseline pere vähemalt kümme aastat. Mõnikord vaatas härra Koi oma kuulikest. Vaatas, kuidas see seitsmevärvilise helgi tema peopesale jätab, ning talle meenus – selgelt, ent justkui klaaskuuli hämarast sügavast –, miks see kõik nii on läinud, tema elu, see tähendab, ja ometi näis, et miski on ununenud, miski väga oluline on ununenud. Aga nagu kordi varem, peab härra Koi nüüdki endale aru andma: „Kõike ma ei tea. Võibolla seda kõige olulisemat ma enam ei tea, veel ei tea.”
.....
