Igavesti sõbrad

Igavesti sõbrad
Автор книги:     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывов: 0 713,74 руб.     (12,12$) Читать книгу Купить и скачать книгу Купить бумажную версию Электронная книга Жанр: Книги для детей: прочее Правообладатель: Eesti digiraamatute keskus OU Дата публикации, год издания: 2012 Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949271559 Скачать фрагмент в формате   fb2   fb2.zip Возрастное ограничение: 16+ Оглавление Фрагмент

Описание книги

Noorsooromaani peategelane on 12-aastase Stella, kelle ema on pärast rasket autoõnnetust sügavas depressioonis – ta ei suuda leppida oma invaliidsusega ega oska eluga edasi minna. Stellal tuleb üksinda hakkama saada nii masenduses ema kui ka segaduses kasuisaga. Kogu kodune majapidamine ja ka väikese õe kantseldamine on järsku üksnes tema kaelas. Kõige hullem on aga see, et Stellal pole ainsatki sõpra, kellega oma muresid jagada. Siis aga tutvub ta internetifoorumis Saaraga, omavanuse särtsaka tüdrukuga, kelle hädad on samuti tingitud emast. Kuid need hädad on sootuks teist laadi ja Stellal pole neid sugugi kerge mõista. Ketlin Priilinn on kirjutanud raamatuid nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Noortele on tema sulest varem ilmunud „Maarjamäe kägu” (2007), „Mustlasplikad” (2009) ja „Sefiirist loss” (2010).

Оглавление

Ketlin Priilinn. Igavesti sõbrad

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

Отрывок из книги

Emal oli jälle halb päev. Seekord aga polnud ta ainus. Ma ei tea, kuidas, aga olin unustanud omal seekord kella helisema panna ning see oli üks suur õnnelik juhus, et ma veerand kaheksast ise üles ärkasin. Kargasin voodist üles ja hakkasin mööda tuba uniselt ringi tuuseldama. Kuhu ma oma sinise kampsuni olin pannud, miks see mul kapis omal kohal polnud? Ja mis mul õhtul arus oli olnud, et oma teksad niimoodi suvaliselt kokku kägardasin ja tooli peale viskasin? Need olid nüüd täiesti kortsus.

Marko oli juba üles tõusnud, kui lõpuks kööki tormasin, et vähemalt paar ampsugi midagi jõuaks haugata.Teadsin, kui vastik on esimestes tundides istuda, kui pole üldse hommikul söönud.Tühi kõht võis vabalt korisema ka hakata, mis olnuks eriti piinlik.

.....

Uksest väljudes kuulsin, kuidas Marko üritab Kaisat üles ajada. „Ma saan aru, et sa oled unine, aga kell on palju, sa pead ju lasteaeda minema!” Selline trall käis meil igal hommikul. Kaisa lihtsalt keeldus tõusmast ja Marko nägi temaga väga suurt vaeva. Ema oli õe äratamisega paremini hakkama saanud ja mõnikord tegi ta seda veel nüüdki, kuid enamikel päevadest magas ta nüüd poole lõunani. Marko viis Kaisa lasteaeda ja järele läks ka üldjuhul tema, ehkki vahel tegin seda mina kah, kui tal töö juures midagi ees oli.

Bussis kesklinna poole loksudes ja pead vastu akent toetades mõtlesin ema peale, nagu ta enne õnnetust oli olnud. Kuidas me olime kõigest, vist tõesti absoluutselt kõigest saanud omavahel rääkida – ema tuli tihtipeale õhtuti minu tuppa, pärast seda kui Kaisa oli magama pandud, ja me lobisesime asjadest, mis päeva jooksul olid juhtunud, mis parajasti muret või meele rõõmsaks tegid.Vahel käisime koos poodides uusi riideid valimas ja andsime üksteisele nõu, millised teksad või topp või kingad kõige ägedamad tundusid. Nädalavahetustel küpsetasime sageli midagi kahekesi, ja vahel tuli Kaisagi meile appi, torkides oma väikeste sõrmedega tainast või limpsides lusikaid puhtaks. Marko hoidis söögitegemisest enamasti kõrvale, tema sõnul ei tulevat ta õieti muna praadimisegagi toime ja seepärast jätvat ta kokkamise parimate, ehk siis minu ja ema hooleks…

.....

Подняться наверх