Читать книгу Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid - Коллектив авторов - Страница 10
2. peatükk
RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED
ОглавлениеÜldist
1. PS § 69 järgi on Riigikogu esimees Riigikogu juhtimisorgan, kelle kohustus on koos kahe aseesimehega korraldada Riigikogu tööd. RKKTS näeb ette ka kollegiaalse juhtimisorgani – Riigikogu juhatuse (vt RKKTS 3. peatükk).
2. Kommenteeritava peatüki sätted reguleerivad Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise korda (1. jagu, §-d 6–8) ning nende volituste lõppemise aluseid ja korda (2. jagu, §-d 9–11). Riigikogu esimehe ja aseesimeeste ülesanded on sätestatud RKKTS 3. peatükis.
3. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimise korda reguleerivad normid on alates 1992. aasta RKKS-ist püsinud suures osas muutumatuna: valimine toimub aasta möödumisel eelmisest valimisest; esimehe ja aseesimeeste umbusaldamise või tagasikutsumise võimalust ei ole ette nähtud; hääletamine on salajane; Riigikogu esimeheks saamiseks on vaja koguda üle poole kehtivatest häältest;30 Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt pärast Riigikogu esimehe valimist; häälte võrdse jagunemise korral on nii esimehe kui ka aseesimeeste valimisel ette nähtud lisavoor;31 valimisi korraldab Vabariigi Valimiskomisjon. RKKTS-is sätestati uuendusena, et Riigikogu aseesimeeste uus valimine toimub ka juhul, kui Riigikogu esimehe või ühe aseesimehe volitused lõpevad (vt RKKTS § 6 lg 2 ja § 11 lg 1 p-d 2 ja 3).
30
Alates 1994. aasta RKKS-i vastuvõtmisest on kehtinud reegel, mille järgi juhul, kui üles on seatud ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli.
31
Liisuheitmine võitja selgitamiseks juhul, kui kandidaadid ka lisavoorus saavad võrdselt hääli, sätestati esimest korda 1994. aasta RKKS-is.
