Personalijuhtimise käsiraamatu kolmas väljaanne
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Коллектив авторов. Personalijuhtimise käsiraamatu kolmas väljaanne
EESSÕNA
1. PERSONALITÖÖ SISSESEADMINE
1.1. Personalitöötajaga või ilma
1.2. Personalijuhi roll organisatsioonis
1.3. Personalitööks tarvilikud oskused
1.4. Personalitöötaja tavapärased ülesanded
1.5. Personalitöö tulemuslikkuse hindamine
2. ORGANISATSIOONI STRATEEGIA JA PERSONALISTRATEEGIA
2.1. Strateegia ja personalistrateegia mõisted
2.2. Personalistrateegia loomise etapid
2.2.1. Protsessis osalejate valik ja rollide jaotus
2.2.2. Strateegia ja personalijuhtimise alaste peamiste vajaduste kirjeldamine
2.2.3. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüs
2.2.4. Personalijuhtimise vajaduste kirjeldamine valdkonniti
2.2.5. Tegevusplaani koostamine
2.3. Personalistrateegia elluviimine
2.4. Personalistrateegia uuendamine
Kasutatud allikad
3. TÖÖJÕU VAJADUSE PLANEERIMINE
3.1. Organisatsiooni tegevuseesmärkide analüüsimine tööjõu. vajaduse planeerimisel
3.2. Töötajaskonna profiili analüüsimine tööjõu vajaduse planeerimisel
3.3. Tööjõu nõudluse ja pakkumise analüüsimine tööjõu vajaduse planeerimisel
3.4. Tööjõu vajaduse pikaajaline, keskpikk ja lühiajaline planeerimine
3.5. Tööjõu suurendamine
3.5.1. Renditöö ja ampsutöö
3.5.2. Kärgtöö ja projektipõhine töö
3.6. Tööjõu vähendamine
3.7. Tööjõu vajaduse planeerimise tõhususe hindamine
Kasutatud allikad
4. TÖÖ ANALÜÜS JA AMETIKOHA KUJUNDAMINE
4.1. Töö analüüsi eesmärgid
4.2. Töö analüüsi protsess
4.3. Töö analüüsi meetodid ja sisendid
4.3.1. Küsimustikud ja ankeedid
4.3.2. Dokumentide analüüsimine
4.3.3. Töö vaatlemine
4.3.4. Tööaja kaardistamine
4.3.5. Intervjuud ja rühmavestlused
4.3.6. Kriitiliste intsidentide uurimine
4.3.7. Simulatsioonid
4.3.8. Eksperthinnangud
4.4. Ametikoha kujundamine
4.5. Töö analüüsi väljundid
4.5.1. Ametijuhend ja ametikoha profiil
4.5.2. Tööajakavad ja tööajatabelid tööaja planeerimisel
4.5.3. Organisatsiooni struktuuri kujundamine
LISA 1: TÖÖAJA KAARDISTAMINE. NÄIDIS
LISA 2: AMETIJUHEND
Lisa 3: AMETIKOHA PROFIIL
Kasutatud allikad
5. VÄRBAMINE JA VALIK
5.1. Värbamisest ja valikust üldiselt
5.2. Värbamise ja valiku eetika ning head tavad
5.3. Tööandja bränding
5.3.1. Tööandja brändi olemus ja roll inimressursi juhtimises
5.3.2. Kasu tugevast tööandja brändist
5.3.3. Tööandja brändi loomise protsess
5.3.4. Tööandja brändi loomisega seotud kulud
5.4. Värbamise ja valiku protsess
5.5. Värbamisvajaduse väljaselgitamine
5.6. Värbamise ja valiku kavandamine
5.6.1. Värbamisstrateegia valik
5.6.2. Värbamiskanalid
5.7. Tööpakkumise koostamine ja avaldamine ning otsingumeetodite valik
5.7.1. Otsingumeetodid värbamisel
5.8. Eelvalik ja hindamiste korraldamine
5.8.1. Hindamismeetodid
5.8.2. CV ja kaaskirja analüüs
5.8.3. Intervjuud
5.8.4. Intervjueerimiskunst
5.8.5. Muud hindamismeetodid
5.8.6. Hindamisvead
5.9. Lõpliku valiku tegemine ja tööpakkumine valituks osutunud kandidaadile
5.10. Uue töötaja sisseelamise korraldamine
5.11. Värbamise ja valiku tulemuslikkuse mõõtmine
Kasutatud allikad
6. TULEMUSJUHTIMINE
6.1. Agiilne versus traditsiooniline tulemusjuhtimine
6.2. Tulemusjuhtimise protsess
6.3. Arendustegevused tulemusjuhtimises, arenguvestlused
6.4. Kompetentsid ja kompetentsimudel
6.5. Talendi- ja karjäärijuhtimise roll tulemusjuhtimises
6.5.1. Hindamise läbiviimine ja mõju
6.5.2. Hindamisskaalad
6.5.3. Hindamistulemuste kooskõlastamine ehk kalibreerimine
6.5.4. 360 tagasiside
6.5.5. Tasakaalus tulemuskaart
6.6. Võrdlemine (benchmarking)
6.7. Töötasude ja tunnustamise roll tulemusjuhtimises
Kasutatud allikad
7. PERSONALIARENDUS JA KOOLITUS
7.1. Töötajate arendamise põhjused ja arengusuunad
7. 2. Personaliarenduse põhimõtted ja töötajate süsteemne arendamine
7.2.1. Personaliarenduse põhimõtted organisatsioonis
7.2.2. Personaliarenduse seos personalijuhtimise teiste valdkondadega
7.2.3. Personaliarenduse seos karjäärijuhtimisega
7.2.4. Personaliarendus igale töötajale
7.3. Personaliarendusega seotud mõisted ja meetodid
7.3.1. Personaliarendusega seotud mõisted
7.3.2. Personaliarenduse meetodid
7.3.3. Täiskasvanud õppija, kaasaegne õpikäsitlus
7.4. Koolitusprotsessi korraldamine
7.4.1. Arendusvajaduse hindamine ja koolitustegevuse kavandamine
7.4.2. Personaliarenduse korraldamine ja koostöö koolitajaga
7.4.3. Koolituste läbiviimine
7.4.4. Koolitusarvestus ja personaliarenduse tulemuslikkuse hindamine
7.5. Organisatsiooni arengu ja personaliarendamise ühtsus
7.5.1. Õppiv organisatsioon ja personaliarendus
7.5.2. Kompetentsipõhine juhtimine ja personaliarendus
1.1. LISA 1. Tagasiside leht õpiväljundite omandamise kontrolliga täiendusõppeprogrammidele (Tartu Ülikool) /Programmi nimetus/, /toimumisaeg ja koht/
LISA 2. Tagasiside leht lühematele või eraldiseisvatest loengutest koosnevatele täiendusõppe programmide
Kasutatud allikad
8. TASUSTAMINE
8.1. Töötajate tasustamisest üldiselt
8.2. Tasusüsteemi sisemine õiglus ja ametikohtade hindamine
8.3. Tasusüsteemi väline õiglus
8.4. Kogutasu osad
8.5. Tasusüsteemi loomine
8.6. Tasusüsteemi üle vaatamine ja kommunikatsioon
8.7. Tööjõukulud ja mõõdikud
Kasutatud allikad
9. ORGANISATSIOONIUURINGUD
9.1. Uuringute läbiviimise head tavad
9.2. Uuringuprotsess
9.3. Uuringuülesande sõnastamine
9.4. Uuringu planeerimine ja sellega seotud valikud
9.5. Uuringu praktiline ettevalmistamine ja läbiviimine
9.6. Tulemuste analüüs ja esitlemine
9.7. Uuringu tulemuste rakendamine
9.8. Enimlevinud vead organisatsiooniuuringute läbiviimisel
Kasutatud allikad
10. TÖÖTAJATE HEAOLU, TÖÖOHTERVISHOID
10.1. Vastutustundlik ja õiglane töösuhe
10.2. Tööohutuse ja töötervishoiu korraldusest organisatsioonis
10.3. Vähenenud töövõime
10.4. Töö- ja pereelu ühildamine
10.5. Mitmekesisus ja võrdne kohtlemine
11. INFOVAHETUSE KORRALDAMINE
11.1. Sihtrühmad ja infokanalid
11.2. Juhised infovahetuse korraldamiseks koos näidetega
11.3. Kuidas mõõta seda, kui hästi on infovahetus korraldatud
LISA 1. Info liikumise küsimustik
Kasutatud allikad
MÄRKSÕNAREGISTER
AUTORID
Отрывок из книги
Ühel hetkel on loodetavasti iga organisatsioon piisavalt suur, et on aeg sisse seada personalitöö eest vastutava isiku ametikoht ja leppida kokku mõned tööviisid (protsessid), millest kõik töötajad ühte moodi aru saavad ja kinni peavad. Tavaliselt seostatakse seda suuruse piiri töötajate arvuga. Öeldakse, et täiskohaga personalitöötajat on vaja hiljemalt siis, kui töötajate arv ületab sadat inimest.
Vajadus esimeste personalitööalaste kokkulepete järele sünnib ilmselt juba varem. Näiteks, kuidas toimub uute töötajate värbamine ja sissejuhatamine või kuidas korraldada töösuhete alase dokumentatsiooni, nagu töölepingud, avaldused, liikumine. Sageli kasvab personalijuhi töö välja raamatupidaja, juristi, sekretäri või assistendi ametist, kes on seni täitnud personalitööga seotud ülesandeid muude tööde kõrvalt.
.....
Kas on piisavas koguses uusi tooteid ja uut disaini ning kas tootearendus on tasemel?
Kui suur on uuringute ja arendustegevuse osakaal kogu eelarvest?
.....