Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 16

592

& südamen kui tunneks miski lünka:

on elu maha talland vaimu kasvu-künka,

et ainult ulman kauged mõttemäed

on lumiharjen, – kuhu minu käed

siit paberilt ei üles uljad küüni, –

oo, tuiskab liiva üle ajudüüni!

Aeg ravind, lihvind mägede buboonid

& nagu varisevad kokku kõrged troonid

nii minun tühjaks jooksnud pakitsevad paised

on järgi jäänd kõik madalikud maised.

Ei ühtki kiristikku isegi, et servalt

sa alla vaataksid, kord kalju järsult pervalt,

et mustaks midagi all – sügavan kui vulva,

ma kuhu paiskaks oma meelte tulva,

ehk mäed mu ümber oleks, – hiiglatari tissid

kust kosena kõik mured alla pissid, ...

ent nüüd mu meelten – „sui generis“

on miski kumerus-“mons-mustav Veneris“

. . . . . . . . .

. . . . . . .

. . . .

Ent usun, lepitab aprill

& kevadega hinge lükkiv lill

+Sinu lohutuse aaria,–

see rohkem kui kõik maad: Kanaaria

Madeira, ehk Asoorid, –

Sa oma ridadega hinge lahti koorid, –

banaane-naistega kuis toimi sõlvad,

oo! Asm, sa misjonääriks kõlbad.

. . . . .

. . .

.