Warcraft. Filmi ametlik romaani versioon
Описание книги
Draenor, kus hargnesid „Warcrafti“ sarja esimese, Durotani raamatu sündmused, on määratud hukule ja viimase orkiklannina hülgavad selle Härmahundid, et siirduda ahvatlevaid lubadusi jaganud sorts Gul’daniga uude, jõukasse maailma. Selleks avab sorts nõiaväe abil portaali ja orkide eelsalk tungib Azerothi, mida asustavad inimesed, härjapõlvlased, haldjad ja gnoomid. Durotan jõuab arusaamisele, et Gul’dani eesmärk on nood asukad hävitada, ent üsna pea tabaks ka Azerothi Draenori saatus: seegi hakkaks sortsi nõiaväest rüvetatuna kiratsema ja hukkuks. Sel ajal kui Durotan mõtleb, kuidas päästa orkid, tuleb inimestel – kuningas Llane’il, tema väepealikul Lotharil, Azerothi Kaitsjaks pühitsetud maagil Medivhil ja noorel maagil Khadgaril – kaitsta oma maailma nende seninägematute, võhkadega olendite sissetungi eest. Lugeja pole unustanud ka segaverelist orjatari Garonat – temal on siin täita tähtis roll mõlema vaenupoole jaoks. See raamat räägib armastusest ja üksindusest, reetmisest ja truudusest. Christie Goldeni romaan „Warcraft ” põhineb režissöör Duncan Jonesi käe all valminud samanimelise filmi ainetel. Mõlemad kuuluvad ulatuslikku Warcrafti universumisse, mis sai alguse ülipopulaarsetest arvutimängudest.
Отрывок из книги
Tormituule troonisaal kümbles kuukiirtes, mis panid kuningliku valgest kivist istme otsekui omaenda sisemisest kiirgusest valgustatuna hiilgama ning lasksid selle jalamil istuvatel kuldsetel lõvidel paista tühjade silmakoobastega hõbedaste elukatena. Külm piimjas valgus tõstis esile väljapandud relvade aredad piirjooned ning uputas kaugemad nurgad, kuhu tema kahvatud sõrmed ei ulatunud, põhjatusse pimedusse. Selles ebamaises kumas võinuks elava kujutlusvõimega isikule hõlpsasti tunduda, et ukse kõrval vahimeestena seisvad raudrüüd ei ole sugugi tühjad.
Otsekui kuuvalgusega võisteldes põles siin ainus lamp, mis heitis sooja rusket valgust ühe poisi tahtekindlale näole. Too hoidis kummaski käes nikerdatud mänguasja. Üks oli sõdur, kelle värvitud soomusrüü oli samasugune kui need, mis seisid vaikses saalis siin-seal vahimeestena. Teine oli küürus seljaga elukas – roheline, võhkade ja sõjakirvega ning nikerdatud sõjamehest tublisti poole suurem.
.....
Vanaldane maag naeratas põgusalt, tema silmad olid lahked.
„Sinu jõud pole jäänud meie eest varjule, Medivh,” lausus ta noviitsile. „Sinu tahtekindlus ja teadmisjanu äratavad meis imetlust. Me paneme seda küll proovile ja uurime, nii hästi kui suudame, aga paraku jääb veel üks küsimus, millele pole võimalik vastata enne, kui on juba liiga hilja.”
.....