Tõde või tegu: Stella
Описание книги
On Stella 14. sünnipäeva hommik ja tüdruk ootab kannatamatult, et ema teda äratama tuleks. Aeg muudkui läheb, aga kedagi ei ilmu. Kui Stella lõpuks kööki astub, leiab ta eest üksnes tassi jahtunud kohvi, nagu oleks ema korraks õue läinud. Ka aasta hiljem pole ema tagasi tulnud. Nüüd elab nende kodus vanatädi Asta, kellest on saanud tüdruku ametlik hooldaja. Siiani on Stellal õnnestunud igapäevatoimetuste ja ema kaotusevaluga toime tulla, ent see näiline tasakaal paisatakse segi klassivenna peol, kuhu on kutsutud meelt lahutama selgeltnägija. Kes on see, kelle viha ja vaenu põhjustavaid varjatud tundeid selgeltnägija tajub? Kelle salasuhte ilmsiks tulemise eest ta hoiatab? Ja kes on see kuri ja eksinud hing, kes läbi pimeduse läheneb? Vallandub sündmuste ahel, mis viib Stella ja tema sõbrad otse koolipingist kriminaalide salakambritesse, räämas maamajja ja mujalegi. Et eluga edasi minna, peab Stella selgust saama, miks ta ei tea midagi oma isast ja kuhu kadus ema. „Tõde või tegu“ on Tartu Tervishoiu kõrgkoolis õenduse eriala õppiva Kristi Piiperi (snd 1983) esimene romaan. Kuna Kristi perekonnaringis on mitmeid arste, siis on teda maast madalast huvitanud tervisega seotud küsimused. Siinses romaanis vaatleb Kristi, kuidas vanemate vaimne tervis laste elu mõjutab.
Оглавление
Kristi Piiper. Tõde või tegu: Stella
PROLOOG
1. OSA. AASTA AEGA ÜKSI
2. OSA. PEALE KOOLI
3. OSA. TÄDI ASTA
4. OSA. KOHVIKUS
5. OSA. PIDU
6. OSA. JOHANNESE JUURES
7. OSA. TÄDI ASTA MÄRKMIK
8. OSA. KULLI KELDER
9. OSA. BEGERT
10. OSA. TÕELINE KULLI KELDER
11. OSA. PÕGENEMINE MAAMAJJA
12. OSA. DOKUMENDID
13. OSA. PEREKONNASALADUSED
14. OSA. HULLU TÜTAR
15. OSA. TÕDE VÕI TEGU
16. OSA. ÖÖ
17. OSA. TÕDE
18. OSA. SAMA SITT, TEINE PÄEV
19. OSA. ELUMUUTUSED
20. OSA. VIIMANE PÄEV KODUS
21. OSA. LASTEKODULAPS
Отрывок из книги
Stella ärkas oma sünnipäevahommikul vara. Ta pigistas silmad kinni ja jäi ootele. Küllap tuleb kohe-kohe emps koos koogi ja kingitusega talle õnne soovima. Nii oli juba 13 aastat järjest olnud ja kindlasti on ka täna, kui ta 14 saab. Stella teadis, et on juba suur tüdruk, kuid see oli nende väike armas traditsioon ja tal polnud kavatsustki seda vanemaks saamise tõttu lõpetada. Tüdruku tuba oli paksude kardinate tõttu hämar, kuid juba piilusid sisse esimesed päikesekiired. Kell pidi päris palju olema. Stella ootas kümme minutit, siis pool tundi, või oli see tund või isegi paar? Ta näppis rahutult oma pikka heledat juuksekiharat. Vaikselt tundis ta, kuidas jalad sunnitud lamamisest rahutuks muutuvad. Kuhu ema ometi jääb? Ta ei ole ju ära unustanud, et mul sünnipäev on, mõtles Stella kulmu kortsutades ja tegi silmad lahti.
Tuba oli järjest valgem. Stella pilk langes kirjutuslaua kohal tiksuvale ümarale seinakellale. Juba pool üksteist!
.....
„Õhtul… Noh, ma veel ei tea, tahaks muidugi. Ma vaatan. Mis kell see on?” vastas Stella mõtlikult.
„Kell kaheksa, minu juures, Kanni kolossaalses villas! Ole kohal, Gerdil on üllatus ka tsikkidele. Ta tellis teile selgeltnägija. Tüdrukutele meeldib ju see voodoo värk. Nii et davai, ole kohal, ei mingit vastuvaidlemist! Kui sa ise sünnapidu ei korraldanud, siis nüüd tuled meie peole!” ütles Steven ülbe naeratusega ja istus kiirelt oma kohale. Õpetaja oli juba klassi ette jõudnud ja alustas tundi.
.....