Оглавление
Kätlin Kaldmaa. Kaks armastuslugu
CAMINO. SISSEJUHATUS
CAMINO. ALGUS
VALGE MAJA AEG
ESIMENE MÄLESTUS EMAST
TEINE MÄLESTUS EMAST
VAHEPEATUSED
LÕVI LÕRRI TULEMINE
ETTEVALMISTUS. ÕIGEMINI SELLE PUUDUMINE
PAKKIMINE
VAHEAEG
TEELEASUMINE. ESIMENE
LEÓN. ESIMENE „BUEN CAMINO!“
BARCELONA: RAKETID JA PÜHAKUD
LEÓN: LÕVILINN
ELU SAUNAKÜLAS
VANA KOHT, UUS MAJA
VANA KOHT, UUS KOOL
LAPSED
ESIMENE PÄEV:
MAAILMA KÕIGE TÄHTSAMAD
TEISED LAPSED
MINA
LÕVI LÕRR
EMA, ÜKS
TEINE PÄEV:
LAPS JA NÕIAD
UNI
LAPS JA UNI
LAPS JA LÕVID
LAPS JA NÕIAD
LAPS JA RINGID
LAPS JA LEND
TEISMELINE JA UNI
LAPS JA UNI
TÄISKASVANU JA UNI
HOMMIK
ÕHUS
KOLMAS PÄEV:
MAAILMA ALGUS
KIRJAD
HAIGUS
MALBE MANN
KOLMAS MÄLESTUS EMAST
NELJAS PÄEV:
KUIDAS MINUST EI SAANUD MUUSIKUT
KUIDAS MINUST EI SAANUD MUUSIKUT, AGA SAI VARAS
VIIES PÄEV:
VAHEAEG. KUUES PÄEV:
SEITSMES PÄEV:
PUUST JA PUNASEKS
NELJAS MÄLESTUS EMAST
MINA, KAKS
JUUKSED
LÕVI LÕRRI LÕPP
PÄRAST LÕVI LÕRRI
KAHEKSAS PÄEV:
VIIMANE TALV
MISKI
TUGITOOL
VIIMANE TALV
AUTOSÕIT
KOHUS
KOLIMINE
ÜHEKSAS PÄEV:
NULL. ON ELU ENNE JA ELU PÄRAST
KORRAGA
VIIES MÄLESTUS EMAST
LAPSED. RING
KOOL, KAKS
MINA, KOLM
JUUKSED JA KIRJAD
KÜMNES PÄEV:
KIRJUTAMINE
VAHEPEATUS. TUALETID
METSAS
ÜHETEISTKÜMNES PÄEV:
MAAILMAST
HOMMIK
KUUES MÄLESTUS EMAST
ÜKS PÄEV
METSAS, KAKS
KAHETEISTKÜMNES PÄEV:
ÕPPETÜKID. LÕPP ON LÄHEDAL
KÕNDIMINE
ÜKS TEINE PÄEV
KORISTAMINE
MINA, NELI
MUUSIKAELAMUS
SEITSMES MÄLESTUS EMAST
KOLMETEISTKÜMNES PÄEV:
KUNST. KAUBA PEALE
MUUSIKANÄGEMUS
KUNST
VARASTAMISE KUNST
ÕMBLEMISE KUNST
VÄLJAJUHATUS. LÕPETUSED
KAHEKSAS MÄLESTUS EMAST
MINEK
CAMINO. LÕPETUSED
CAMINO: MÄRK
CAMINO: MINA
EMA
KOHTUMINE
EELLÕPETUS
MIDA MA OLEN OMA EMALT ÕPPINUD
LÕPETUS. ÕPPETUNNID
Отрывок из книги
HEAL LAPSEL MITU NIME. Nii ka sellel raamatul. Ehkki see ei ole ühestki otsast hea raamat. See on väga raske raamat ja olen seda kirjutades täiesti teadlik sellest, mida see kaasa tuua võib. Aga. Ma ei saa seda enam tegemata jätta. Ei saa kogu elu käia ümber tulikuuma pudrupoti, mis kogu aeg plärtsatab ja kõrvetavkuuma laavat välja pritsib. See ei ole lugu minust. See ei ole lugu minust ja minu emast. See ei ole lugu minust ja minu tütrest. See on osa seitsmekümnendatel sündinud põlvkonna kirjutamata loost ja ma panen iseenda mängu, et see üles kirjutada. Käed värisevad ja süda pööritab – see lugu on nii otseselt mu keha ja tervisega seotud, et ma ei ole seda kirjutades mitte lihtsalt jäänud haigeks, vaid kaotanud (ajutiselt) kõnevõime. See oli siis, kui pidin kirjutama 13-aastase tüdruku enesetapust. Esimesest selle inimese elus. See lugu on minu elu läbi kahe kõige olulisema suhte selle elu jooksul – emaga ja tütrega. Armastust on mitut moodi.
Samal ajal on see meie aja lugu. Nende inimeste, meie vanemate elatud ja elamata jäänud elu ripub meie kaelas nagu veskikivi. Ehkki meil ei ole nende elamata eluga mingit pistmist. Meie lihtsalt tulime, sest ei olnud selliseid asju nagu rasestumisvastased vahendid. Kui midagi sellist oleks olemas olnud, siis mind ilmselt ei oleks. Mu vanemad on väga targad inimesed. Mõlemad. Ja nad tulid väga vaestest oludest. Mõlemad. Nii et samamoodi nagu minu põlvkond on teinud tiigrihüppe elektrita vanadest talumajadest iPadide maailma, jõudsid nemad sõjast laastatud lapsepõlvest suhteliselt jõukate kaheksakümnendateni. Sõda ja nõukogude okupatsioon võtsid neilt võimalused, mis neil (loodetavasti) oleksid olnud vabas Eestis. Nad on väga targad inimesed. Mõlemad. Neil ei olnud võimalik minna ülikooli. Kummalgi. Üks neist orb ja teine tööle mitte iialgi alla vanduva üksikema laps. Nad oleksid pidanud minema ülikooli. Mõlemad. Nad oleksid pidanud saama teha seda, mida nad tahtsid. Mõlemad. Nad ei saanud. Kumbki. Nad peaaegu said ühe lapse. Siis nad said järgmise lapse. Päriselt. Ja siis tulin mina. Kes ma keeldusin ära minemast. Kes ma olin nii kuradi kangekaelne, et ma tulin. No matter what[1.]. Kes ma panin kokku inimesed, kes ehk ei oleks pidanud koos olema. Kes ma olen sündimisest saadik iga päev elanud, süü seljas. Mis meie kodus ka ei juhtunud, alati sain mina oma koosa, olin ma siis osaline või ei. Enamasti ei olnud. Mis mõistavad lapsed sellest, mis suurte inimeste vahel toimub, mis mõistavad lapsed sellest, mis ümberringi maailmas toimub. Üks, mida ma alati kindlalt olen teadnud, on, et mina olen süüdi. Eluaegne tahetamatuse tunne.
.....
K-komando K-uulispask tühjade laudade vahel
K-aunimate K-odanikega
.....
