Ultima

Оглавление

Л. С. Хилтон. Ultima

L. S. Hilton. Ultima

PROLOOG

I OSA. KRUNTIMINE. 1

2

3

4

5

6

7

8

TEINE OSA. ETTEVALMISTUS. 9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

III OSA. KIHTIDEKS JAGAMINE. 22

23

24

25

26

27

28

29

30

TÄNUSÕNAD

KALLIS LUGEJA!

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

Отрывок из книги

Ööl enne müüki jalutasime käsikäes mööda linna. London tundus olevat ümber tehtud. Haruldaselt soe ja sume õhtu, helendavad kaldatuled jõeveel peegeldumas, St Jamesi pargi liikumatud varjulaigud suveraskete puude all ametüstikarva.

Hiljem, kui ta mind meie magamistoas suudles, oli ta huultel ikka veel minu lõhna. Ma ei pannud tuld põlema, avasin vaid akna. Ma tahtsin tunda oma kuumal nahal Londoni magusa räpase õhu hingust. Ma ajasin ta näo vastas jalad laiali ja tundsin, kuidas mu vituhuuled ta keele ümber laiali sirutuvad. Lasin end aeglaselt tahapoole ja painutasin ta türa tipu suunas, ta käsi haaras kinni mu pinges kuklast ning mu keha kummardus nagu ootusrikas koma, mis hoidis meid ühe koha peal paigal, enne kui ta keeras mu külili, nii et mu jalad olid ta rinnal. Ta suudles mu pahkluud, libistades end samal ajal mu sisse, ning hakkas laisalt liigutama, sõrmed mu kõhul välja sirutatud.

.....

„Ma rääkisin ju sulle neist hoovustest. See mees pole enam probleemiks. Muide, ma vist palusin sul vait olla?“

„Ma tahan pissile,“ torisesin.

.....