Отрывок из книги
Minu nimi on Adam Butters ja ma armastan koomikseid. Mu lemmiktegelased on titaanlased, väikesed rohelised kuuolendid. Mina ei ela mitte Kuul, vaid planeedil Maa; kõige ülemise korruse korteris Pegasus Park Towersi majas nr 53. Mulle meeldivad päikesepaiste ja mu vana kaisukaru, veel meeldib mulle ennast küngastest alla veeretada ja spagetirõngaid süüa (mitte küll samaaegselt). Ma kannan tuttmütsi, sest tunnen ennast sellega kindlalt. Mu klassikaaslased leiavad, et kui see märjaks saab, haiseb see nagu koer, aga mul on sellest ükskõik. Meil on koer küll, kuigi ta ei haise nagu koer, sest teda pole tegelikult olemas. See on nähtamatu koer nimega Viineripirukas ja ta on mu õe Velveti oma. Mul on ka vanem õde, aga kahjuks on tema päriselt olemas. Ta nimi on Minnie. Ent kõige tähtsamad mu elus on mu ema ja isa, ja kogu universumis pole kusagil parem kui nende juures.
Mu isa nimi on Clark ja tema pärast mulle koomiksid meeldima hakkasidki – tema armastab samuti titaanlasi. Mu ema Sinéad on lihtsalt parim. Ta ütleb mulle, et ma olen tema südameke, mis on natuke rumal, sest tal on juba süda. Ma arvan, et ta mõtleb sellega, et ma olen tal südames. Ja ema süda on suur, vähemalt sama suur kui Marss (planeet, mitte šokolaad). Ta ütleb ikka, et olen temasse läinud, aga see pole võimalik. Asi on selles, et ma ei saa kuidagi emasse läinud olla, sest ta pole mu pärisema. Ja isa ei ole ka mu pärisisa.
.....
Mu süda peksab endiselt, kui ma peeglilaua juurde pöördun ja sahtli lahti tõmban. Siis tundub järsku, nagu lööks kõik kuldses valguses särama – sest ma näen seal ümbrikku ja selle peale on kirjutatud: ADAMILE. ÄRA AVA SEDA ENNE, KUI SAAD KUUSTEIST. Mu käed tõmblevad, nagu hoiaks nad nähtamatuid marakaid, ja siis teen ma seda, mida teeks iga mõistlik üheteistaastane: ignoreerin teksti ja avan ümbriku.
Kui ma paberilehe välja tõmban, rebestab välk õues taeva pooleks ja magamistuba sähvatab hetkeks negatiivis. Mu sünnipäev on paberi vasakpoolses veerus – sama kuupäev, sama aasta. Sünnikoht on Pegasus Park ja ma arvan, et see tähendab Pegasus Parki haiglat. Aga paberil ei ole minu nimi. Kui ma lähemale kummardun, püüdes sõnu välja lugeda, on mu suu sama kuiv nagu plätu Marsil. Ümbrikul on minu nimi ja ka sünnikuupäev on õige, nii et küllap on see minu sünnitunnistus. Aga sellel on nimi Ace[1.] Walker. Ja justkui oleks mulle Eiffeli tornist sent pähe kukkunud, saan ma järsku aru, et ilmselt olin mina see, kellele pärast sündi pandi nimeks Ace.
.....
