Читать книгу Julgus alistuda - Laura Doyle - Страница 7

Armuda on lihtne ja isegi armunud olla ei ole raske – piisavaks põhjuseks on meie inimlik üksildus. Aga palju raskem on leida enda kõrvale väärt kaaslane, kellega koos saab olla just selline inimene, nagu olla soovitakse.

— Anna Louise Strong

Miks peaks naine alistuma?

Kui ma olin 22-aastane värske abielunaine, ei osanud ma aimatagi, et nimetan ennast ükskord alistuvaks naiseks. Tookord oleks ainuüksi selle sõnapaari kuulminegi mind endast välja viinud.

Teadsin, et abielu on riskantne asi, sest olin näinud oma vanemate jubedat lahutust. Aga lootsin siiski, et mul läheb paremini. Ma olin hämmastunud, et mu abikaasa John armastas mind nii väga, ja osa minust uskus, et meie abielu laabub lihtsalt sellepärast, et see sündis nii paljust heast ja ilusast.

Meie abielu algus oli suurepärane. Aga siis hakkasid mulle järjest enam Johni puudused silma torkama ja ma hakkasin tema kallal õiendama. See oli minu viis aidata tal paremaks muutuda. Minu arvates oleks kõik suurepärane olnud, kui ta oleks vaid tööl ambitsioonikam, kodus romantilisem ja kui ta oleks enda järelt koristanud. Nii ma talle ütlesingi.

Tema pani seda pahaks. Ja mis seal imestada. Tegelikult püüdsin ma ju Johni kontrollida. Ja mida rohkem ma püüdsin, seda rohkem hakkas ta vastu, ning me olime mõlemad ärritunud ja pidevas pingeseisundis. Hoolimata headest kavatsustest olin teel abielupõrgusse. Õige pea olin ma nii enda kui tema elu korraldamisest täiesti rampväsinud. Ja mis kõige hullem – olin võõrandumas mehest, kes oli mind kunagi teinud üliõnnelikuks. Meie abielu oli tõsises ohus ja seda vaid neli aastat pärast seda, kui olime andnud abielutõotuse.

Üksildus tegi mulle nii kohutavalt haiget, et ma olin selle ravimiseks kõigega nõus. Läksin teraapiasse, kus sain teada, et ma kasutasin sageli enesekaitseks kontrolli. Lugesin John Gray raamatut «Mehed on Marsilt, naised Veenuselt» ja sain aru, kui erinevalt tegelikult mehed ja naised suhtlevad ning ellu suhtuvad. Rääkisin ka teiste naistega, et teada saada, mida nemad oma abielu parandamiseks teevad.

Üks sõbratar rääkis, et ta jättis kõik rahaasjad abikaasa hooleks ja tundis sellest tohutut kergendust. Teine rääkis, et ta püüdis oma meest mitte kritiseerida, isegi siis mitte, kui näis, et too oli selle vägagi ära teeninud. Otsustasin, et püüan n-ö eksperimendi korras oma abielus nende naiste eeskujul toimida. Tahtsin väga meie suhet säilitada ja lootsin, et suudan sellega päästa ka lugupidamistunde enda vastu, mis kahanes iga kord, kui ma oma pinged ja viha Johni peale välja valasin.

Mul polnud siis aimugi, et astun esimesi samme alistumise poole ja et see toob uuesti rahu meie abiellu ning taastab ka mu lugupidamise enda vastu. Täna nimetan ma ennast alistuvaks naiseks, sest kui ma enam ei kontrollinud, kuidas John kõike teeb, ja hakkasin teda jäägitult usaldama, muutus meie abielu niisuguseks, nagu ma olin alati unistanud. See juhtub ka teiega, kui te järgite selle raamatu põhimõtteid.

Mitte keegi meist ei tunne ennast hästi, kui me omavahel nääkleme, üksteist pidevalt kritiseerime või kontrollime. Mina küll ei tundnud. Juba ainuüksi mu enese hääletoon pani mu enesesüüdistuste käes väänlema. Alistumise kaudu leiate te endas julgust järk-järgult loobuda soovimatust käitumisest ja asendada see väärika käitumisega.

Samuti on teil rohkem aega ja energiat, et keskenduda sellele, mis on teile kõige olulisem. Ükskõik kas te soovite harmoonilisemat perekonda või juhtida mõnd tipporganisatsiooni või mõlemat korraga, tunnete te järjest enam uhkust selle üle, et saavutate oma eesmärgi kiiremini kui eales varem. Alistuv käitumisviis aitab välja tuua meie paremad omadused, nii inimesena kui abielunaisena, ja just seetõttu tasubki seda teha.

Test – kui lähedane te oma abikaasaga olete?

1. Kas te tunnete üleolekutunnet oma abikaasa suhtes?	Harva	Mõnikord	Sageli
2. Kas te näägutate oma abikaasa kallal?
3. Kas te kurdate teistele naistele oma abikaasa üle?
4. Kas te kasutate väljendit: ma ütlesin oma mehele, et…
5. Kas te arvate, et kõik oleks hästi, kui abikaasa teeks nii, nagu teie ütlete?
6. Kas te kuulate pealt oma abikaasa jutuajamisi?
7. Kas te tunnete ennast ainsa täiskasvanuna perekonnas?
8. Kas te tunnete ennast ülekoormatud lapsevane-mana?
9. Kas te teete oma abikaasa eest asju, mida ta on võimeline ise tegema?
10. Kas te olete pidevalt ärevuses ja depressioonis?
11. Kas te olete kurnatud?
12. Kas te leiate, et kumbki teist ei tunne huvi seksi vastu?
13. Kas te olete vimma täis ja kade oma abikaasa saavutuste üle elus?
14. Kas te lükkate tagasi või kritiseerite temalt saadud kingitusi?
15. Kas te mõtlete lahutuse peale või kooselu peale mehega, kes sobib teile paremini?
16. Kas te ei kaalutle enam nende põhjuste üle, miks te valisite just selle mehe?
17. Kas te olete kaotanud usu oma koosellu, sest teie vajadused on olnud juba pikka aega rahuldamata?
18. Kas te ei suuda oma abikaasat isegi pisiasjades usaldada?
19. Kas te tabate ennast abikaasa kontrollimiselt?
20. Kas te vihastate abikaasa peale, kui ta teeb mõne halva otsuse?

Punktiarvestus

Harva – 5 punkti

Mõnikord – 3 punkti

Sageli – 1 punkt

Liitke punktid kokku.

Tulemus: 35 punkti või vähem

Mis see lähedus üldse on?! Tõenäoliselt te imestate, mida paganat te üldse selles tüübis nägite? Ärge muretsege – õrnus, mida te otsite, on võib-olla lihtsalt soikunud. Kui te suudate meelde tuletada need põhjused, miks te olite nõus temaga abielluma, ja hakkate temast nende samade põhjuste tõttu lugu pidama, võib teie abielu muutuda selliseks, nagu kunagi unistasite. Leidke endas see julgus lõpetada abikaasa kontrollimine juba täna. Ja te ei kahetse. Te võite oma abielu muuta, tehes sellega algust kohe.

Tulemus: 36–60 punkti

Ületöötanud ja alahinnatud! Ja seda on raske märgata, sest te teesklete, et teil on kerge, aga te teete liiga palju ja vajate puhkust. Hakake enda eest paremini hoolitsema ja paluge sagedamini abi. Kui abikaasa tunneb, et te peate temast lugu, saab teie haavatavus kuhjaga hüvitatud. Tänage oma abikaasat tema panuse eest ning te võite nautida tärkavat kirge ja lähedust.

Tulemus: 61 punkti ja rohkem

Õnnitlen! Teie abielus on olemas tugev lähedus ja kirg. Te olete leidnud mehe, kellest te lugu peate, ja te mõjute teineteisele hästi. Teie liit on mõistlik kooslus individuaalsusest ja koosolemisest. Te hoolitsete enda eest hästi, palute ruttu vabandust ja teie abikaasa jumaldab teid selle eest.

Mees, kes mind kunagi kosis, on tagasi

Meie mõtted, sõnad ja teod on nagu võrk,

mille me endale ümber heidame.

— Swami Vivekananda

Mitte ühtegi korda ei süttinud minu peas siiski alistumise tuluke. Selle asemel muutusin ma vähehaaval. Ma katsetasin: kui John autoroolis oli, hoidsin kõigepealt suu kinni ja mõnikord sulgesin isegi silmad. Ja kui me ühes tükis kohale jõudsime, otsustasin, et usaldan teda autoroolis alati, ükskõik kui tugev minu kontrollivajadus ka poleks.

Järgmise sammuna lõpetasin talle rõivaste ostmise (jah, isegi aluspesu), ehkki olin mures, et ta ise ei osta endale mitte midagi. (Ma eksisin.) Õppisin oma valusate vigade kaudu pikkamööda ära, mida mitte teha, näiteks mitte kritiseerida seda, kuidas ta autot remondib –ma tundsin ennast seda tehes nagu mu ema, kui ta parasjagu tujutses, ja John vaatas minu vältimiseks pärast seda neli tundi ühtejärge televiisorit. Palvetasin, et mul jätkuks tarkust, ja astusin pisikesi samme kontrollivaba suhte poole.

Asjad hakkasidki muutuma – aeglaselt, aga kindlalt.

Kui ma lõpetasin tema käsutamise, talle nõu andmise, tegemata jäetud majapidamistööde meenutamise, tema ideede kritiseerimise ja kui ma ei püüdnudki enam kõike enda peale võtta, justkui ei saaks tema mitte millegagi hakkama, juhtus midagi imelist. Mul oli suhe, millest olin alati unistanud.

Mees, kes mind kunagi kosis, oli tagasi.

Olime jälle lähedased. Selle asemel et pidada jooksvat kaebuste nimekirja selle kohta, kui lapsik ja vastutustundetu ta on, tundsin Johni vastu ehedat tänulikkust ja kirge. Jagasime oma vastutust ilma süüdistuste ja vimmata. Pideva nääklemise asemel me hoopis naersime koos, käisime käsikäes, tantsisime köögis ja nautisime erutavat lähedust, mida me polnud juba aastaid tundnud.

Üheksandal pulma-aastapäeval võtsin endale ka oma abikaasa perekonnanime. «Nüüd, kui ma teda pisut paremini tunnen, mõtlesin, et prooviks õige,» ütlesin ma naljatades oma sõpradele. Tegelikult mõtlesin seda, et tahaksin olla Johniga veelgi lähedasem. Ma tahtsin teha midagi, mis sümboliseeris minu tohutut lugupidamist tema vastu, ja kinnitada seda sisemist muutust ka väliselt. See oli loomulik areng teel, mida ma olin alustanud juba mõnda aega tagasi, ilma seda endale õieti teadvustamatagi.

Alguses oli mul väga raske vait olla ja mitte väljendada oma arvamust kõige kohta. Abikaasa pidevast õpetamisest hoidumine tundus minu jaoks nagu vasaku käega kirjutamine. Elu oli nii raske!

Aga siis tulid positiivsed tulemused. Ma kujundasin ajapikku välja uued käitumisharjumused. Kui ma tagasi varasemate käitumismallide juurde eksisin, peatusin ja küsisin endalt: «Mida sa siis rohkem tahad, kas kontrolli igas olukorras või lähedustunnet abielus?»

Loomulikult jäid alati peale emotsionaalne side, pingete puudumine, väärikus, lahkus ja suutlikkus ennast lõdvaks lasta, võrreldes tehtud majapidamistöödega ja sellega, et kõik oleks alati minu tahtmist mööda. Selleks et uut asjade tähtsusejärjekorda endale ikka meelde tuletada, võtsin mantrana tarvitusele sõna alistu, sest see oli lühem ja täpsem kui lause: ära püüa kõike kontrollida. «Alistu,» kordasin ma vaikselt endamisi ikka ja jälle.

Parem mina

Tublidus on juba iseenesest parim autasu.

— Silius Italicus

Alistuv hoiak abikaasa suhtes ei tähenda tagasipöördumist viiekümnendatesse aastatesse või mässu feminismi vastu.

See raamat ei räägi ei sellest, et tuleks olla vait, ega ka sellest, et tuleks olla paindumatu. Ja päris kindlasti ei räägi see raamat orjalikust alistumisest.

See raamat räägib mõnede põhimõtete järgimisest, mis aitavad teil muuta oma harjumusi ja suhtumist, et taastada oma abielus lähedus. See räägib suhtest, mis toob esile teie mõlema parimad omadused ja milles te hingeliste olenditena kokku kasvate. Alistumine on ühtaegu nii meeldiv kui ka hirmutav, kuid tulemus on alati kindlustatud – see on rahu, rõõm ning rahulolu enese ja oma abieluga.

Alistuva naise põhimõtted:

 ¤ Ta loobub abikaasa kohatust kontrollimisest.

 ¤ Ta peab lugu abikaasa arvamusest.

 ¤ Ta on tänulik abikaasalt saadud kingituste eest ja väljendab seda.

 ¤ Ta ütleb, mida ta tegelikult tahab, püüdmata abikaasat kontrollida.

 ¤ Ta usaldab perekonna rahaasjad abikaasa hoolde.

 ¤ Ta keskendub enda eest hoolitsemisele ja enesearendamisele.

Alistuv naine on:

 ¤ haavatav, selle asemel et näägutada;

 ¤ usaldav, selle asemel et kontrollida;

 ¤ austav, selle asemel et alandada;

 ¤ tänulik, selle asemel et olla rahulolematu;

 ¤ usaldav, selle asemel et kahelda.

Alistuva hoiakuga naine elab sisemises rikkuses, ta ei ole enam hingeliselt vaene nagu varem, ning tavaliselt on tal ka suurem sissetulek ja tema elus on rohkem rahuldustpakkuvat seksi ja füüsilist lähedust kui enne alistumist.

Minu õde Hannah Childs ühendas alistuva naise filosoofia oma tantsuõpetaja-kogemusega. «Abielus on nagu peotantsus,» ütles ta, «üks peab juhtima ja teine peab järgnema. See ei tähenda, et mõlemad rollid poleks võrdselt tähtsad. Ja harva leidub mõni naine, kes suudab hoiduda n-ö vastujuhtimisest.»

«Ma tegin kõike, mida tegi tema,» ütles Ginger Rodgers Fred Astaire’ist rääkides. «Ja ma tegin seda tagurpidi ja kõrgetel kontsadel.» Fred ja Ginger olid võrdselt osavad ja andekad tantsijad ja kui nad mõlemad oleksid püüdnud juhtida (või järgneda), oleksid nad teineteist vastassuunas kiskunud. Nende liigutused poleks lihtsalt olnud kooskõlas, nad oleksid tallanud üksteise varvastel ja lõpuks oleks nad lahku läinud. Selle asemel laskis Ginger ennast Fredil juhtida, uskudes, et mees laseb tal kena välja paista ja hoiab teda ohtudest eemal. Selle asemel et ennast Fredi kõrval tähtsusetuna tunda, laskis naine oma talendil mehe taustal särada.

Mina tahan ka, et abikaasa tooks esile minu parimad omadused.

Kust kontrollivajadus pärineb?

Mõistus, mille on välja venitanud mõni uus idee,

ei võta enam kunagi oma endist kuju tagasi.

— Oliver Wendell Holmes

Iga kontrollivajadusega naine on saanud tunda pettumusi ammu enne seda, kui ta armus ja abiellus. Mõned meie põhivajadustest on jäänud nooruses rahuldamata. See võib olla mitme põhjuse tagajärg: vanema enneaegne surm või pidev pingeseisund mõne pereliikme sõltuvuse tõttu. See võib olla ka suhteliselt tühiste asjade tagajärg: näiteks ei saanud me tenniseid, mida me nii väga tahtsime, et olla koolis nagu kõik teised, või pidime me harjuma vähema tähelepanuga, sest perre sündis teine laps. Ükskõik, mis need põhjused ka polnud, me jõudsime valele järeldusele, et mitte keegi ei suuda meie eest hoolitseda nii, nagu me tahame.

Me uskusime lapsikult, et kui me ohjad alati enda käes hoiame, saame me tõenäoliselt ka oma tahtmist.

Mõned inimesed olid juba nii harjunud elama hirmus, et nende vajadused ei saa rahuldatud, et nad isegi ei märganud oma sagenenud pulssi ja pinnapealset hingamist. Me pidasime sellist olukorda juba normaalseks ja me reageerisime sellele automaatselt kontrolli ülevõtmisega. Arvasime, et mida rohkem me kontrollime ümbritsevaid inimesi – abikaasat, lapsi ja sõpru –, seda paremini me ennast tunneme.

Nagu kalad ei taipa, et nende ümber on ookean, nii ei märka ka need, kes püüavad oma elu elada kõike kontrollides, kuidas nad tegelikult käituvad. Me ütleme endale, et püüame teisi juhendada, õpetada, aidata või teha asju lihtsalt tõhusalt – me jätame ütlemata, et kardame nii kohutavalt määramatust, et teeme kõik mis vähegi võimalik selleks, et kindlustada mingi ette teada tulemus.

Ma pidasin näiteks seda ainult väikeseks abistavaks nõuandeks, kui ma ütlesin abikaasale, et ta peaks palgakõrgendust küsima. Kui ma äkki ühe sõbra autos röögatasin, et me oleks pidanud paremale pöörama, mitte vasakule – ehkki ta teadis suurepäraselt, kuidas sihtpunkti jõuda –, põhjendasin oma käitumist sellega, et püüdsin aega kokku hoida ja ummikuid vältida. Kui ma üritasin veenda oma venda, et ta tõesti teraapiasse läheks, õigustasin oma sekkumist tema ellu sooviga «olla alati abiks, kui ta mind vajab».

Kõik need õigustused olid vaid keeruline suitsukate minu suutmatusele teisi usaldada. Kui oleksin uskunud, et mu abikaasa teenib nii palju raha, kui ta suudab, poleks ma teda kohitsenud vihjega tema olematutele ambitsioonidele. Kui oleksin uskunud, et mu sõber viib meid mõistliku ajaga sihtkohta, poleks ma andnud neid korraldusi ega loonud sellega autos täiesti jäise vaikuse õhkkonna. Kui ma oleksin uskunud, et mu vend tuleb oma eluga ise toime, oleks ta minuga rohkem oma emotsionaalseid üleelamisi jaganud.

Usaldus on maagiline asi, sest inimestel on justkui kalduvus täita meie ootusi. Kui te teete oma abikaasale selgeks, et ta keerab kindlasti tööl kõik kihva, sõidab kindlasti auto sodiks või rikub oma tervise täiesti ära, siis seate te negatiivseid ootusi. Kui te aga eeldate, et ta saab kõigega edukalt hakkama, siis ta tõenäoliselt saabki.

Usaldus teise inimese vastu tähendab seda, et te usaldate kõik teise inimese kätte nii nagu Robert Redford filmis «Hobulausuja», kui ta usaldas autorooli teismelisele, kes hoidis seda esimest korda elus, ja istus ise kõrval, kaabu silmile tõmmatud. Teise inimese usaldamine tähendab seda, et te ootate parimat tulemust, mitte halvimat, kui tema midagi teeb. Kui te kedagi usaldate, siis ei pea te üle kontrollima, tegema mingeid tagavaraplaane või olema valvel, sest te ei karda mingit ohtu. Te võite südamerahus magada, teades, et kõik läheb hästi.

Seda tasub tõesti üle korrata – kui sa usaldad, siis ootad sa alati parimat tulemust.

Need, kellel on raske teisi usaldada, ehkki kõik märgid näitavad, et nad pole ohus, reageerivad nii tegelikult oma hirmudele. Võib-olla me kardame, et ei saa seda, mida vajame, või et me saame selle liiga hilja. Võib-olla kardame, et kulutame liiga palju raha või peame mingit lisatööd tegema. Võib-olla, ja nii see just ongi, kardame me üksindust, igavust või ebamugavustunnet. Kui te olete samasugune nagu mina ja leiate, et te olete sunnitud muudkui teisi parandama, kritiseerima ja oma kaaslast üle trumpama, siis reageerite te nii oma hirmudele. Kui te jätate reageerimata oma hirmule tulemuse pärast, ükskõik mis situatsioonis te ka poleks, ei peagi te domineerima, manipuleerima või kontrollima.

Selgub, et minu hirm oli tingitud refleks, mille ma olin aastate jooksul välja arendanud oma haavatavuse varjamiseks – haavatavuse, mis on nii suurima valu kui ka suurima naudingu allikas. Varjasin seda nii hästi, kui sain, sest uskusin, et see on ebameeldiv. Iroonia seisnes aga selles, et inimesed, kes olid minu arvates nii õrnad ja kellega oli nii lihtne suhelda, olid tegelikult kõik võimelised väljendama oma tegelikke hirme, rõõme, süüd, vajadusi ja kurbust. Olin nende avatusest ja soojusest võlutud. Pidasin neid väga köitvateks inimesteks.

Kui ma valisin kontrolli, selle asemel et lubada endal olla haavatav, tegin ma seda läheduse hinnaga. Nüüd aga tean, et kontroll ja lähedus on vastandid. Ma ei saa mõlemat korraga. Kui ma ei ole haavatav, ei saa ma ka lähedust. Ilma läheduseta pole ei romantikat ega emotsionaalset sidet. Kui ma näitan oma abikaasale, et ma olen haavatav, tundub sellega iseenesest kaasnevat kirg ja pühendumus.

Nüüd püüan vähendada kontrolli nii palju, kui vähegi saan, ja ma luban endal olla haavatav. Kahjuks ei tee ma seda täiuslikult, aga näib, et see polegi tähtis. Ainuüksi see, et ma seadsin enda jaoks esikohale kontrolli asemel läheduse, järgides selles raamatus kirjeldatud põhimõtteid, on muutnud mu abielu kirglikuks, romantiliseks liiduks.

Mu kohvrid olid alati pakitud

Kui sul pole öelda midagi head, ära ütle mitte midagi.

— Ema

Üks mu sõbratar kirjeldas oma abielu nii, et ta tunneb ennast justkui vaimses mõttes kohvrid-pakitud-ja-jooksukingad-jalas-seisundis – et ta võiks mõne minutiga asjad kokku panna ja põgeneda. Ta oli kogu aeg valmis astuma uude ellu, mis pakuks talle kõike seda, mida ta vajab, ja ilma mehe abita.

Minu terapeut tuletas mulle meelde, et kui ma esimest korda tema vastuvõtule tulin, olin samasugune. Tundsin tihtipeale, et mu elu oleks palju lihtsam, kui ma ära lahutaksin, või oleksin koos mõne teise mehega, kes on armastusväärsem ja hoolivam. Kui ma elan oma unistuste abikaasaga, ei peaks ma ju planeerima, korraldama, organiseerima ja kõike üle kontrollima. Minu ekslik suhtumine heitis suhtele süngeid varje. Ma olin nii närviline, et kõige pisemgi probleem näis olevat piisav põhjus see abielu lõpetada ja loota, et järgmine on parem. Tundsin tollal niisugust valu ja arvasin, et käitun nii õiglaselt, et abielutõotuse pidamine ei tundunud enam tähtis olevat. Nüüd sõbrad naeravad mu üle, kui ma neile sellest räägin, sest see tundub nii naeruväärne, et ma olin valmis oma suurepärasest ja täiuslikust abikaasast lahti ütlema.

Miks me ei räägi alistuvast mehest

Mõned inimesed otsivad vigu, nagu oleks need mingi peidetud varandus.

—Francis O’Walsh

Kui te olete naine, kes tunneb masendust, üksindust ja vastutust kõige eest, siis on see raamat just täpselt teile. Kui te suudate endale tunnistada, et te kontrollite, näägutate või kritiseerite oma abikaasat pidevalt või mõnikord, siis on teie ja ainult teie ülesanne tegutseda selle raamatu näpunäidete järgi, et taastada lähedus oma abielus ja väärikus ning rahulolu iseendas.

Ma ei taha öelda, et teie vastutate kõikide probleemide eest oma abielus. Te ei vastuta kõige eest. Ka teie abikaasa võib palju asju muuta, aga teie ei saa seda kontrollida. Te ei saa teda muuta – te saate muuta ainult ennast. Hea on, et nüüd, kui te olete ära tundnud käitumisviisid, mis probleeme tekitavad, saate te neid muuta. Selle asemel et raisata aega ja mõelda, mida peaks minu abikaasa tegema, eelistan ma hoida oma energiat omaenda õnne suurendamiseks. Minu eesmärk oli loobuda kontrollivast käitumisest ja vaadata sissepoole, mitte väljapoole.

Ma soovitan teil sedasama teha.

Kuidas teised naised alistusid

Veidi aega pärast seda, kui ma hakkasin alistuvat käitumisviisi omandama, oli mul võimalus jagada seda filosoofiat paari sõbratariga, kes hakkasid kasutama neid põhimõtteid ka oma abielus. Nende kogemus kinnitas samuti selle protsessi õigsust ja toimet. Ka nemad kogesid suuri innustavaid muutusi oma elus. Varsti kogunes kord kuus minu elutuppa viieliikmeline alistujate rühm. See kasvas ruttu, sest mulle helistasid naised, keda ma ei tundnudki ja kes tahtsid ka teada saada, kuidas taaselustada oma abielu. Kui meid kogunes rohkem, kui mu elutuppa mahtus, sulgesin ringi uustulnukatele ja lõin n-ö alistuva hoiaku toetusrühmad, kus õpetatakse naisi ja aidatakse neil välja kujundada edukaks alistumiseks vajalikke käitumismalle. Üha enam lisandus naisi, kes tulid küsima, kuidas alistuda.

Täna rakendavad selle raamatu põhimõtteid juba tuhanded naised. Nad on oma abielus taas lõkkele puhunud armastuse ja saavutanud läheduse, mis oli aastaid kustunud, ja vabanenud sellest tundest, et nad vastutavad kõige eest. Te leiate sellest raamatust katkendeid nende naiste lugudest, keda ma ringis, töörühmas ja meie internetileheküljel kohtasin. Kõik need lood on tõestisündinud, kuigi nimed ja mõned detailid on asjaosaliste privaatsuse huvides muudetud.

Millal tuleks alistumise asemel hoopis lahkuda

Teie abikaasa teeb asju, mis käivad teile hirmsasti närvidele. Ma tean seda, sest mul on ka abikaasa ja ta on nagu teie mehedki surelik, kellel on päris palju puudusi. On olnud aegu, mil minu arust olid tema puudused nii kohutavalt suured, et ma ei tahtnud temaga enam päevagi elada.

Selgus, et mu abikaasa on hea mees. Aga kuidas teada saada, kas teie abikaasa on hea mees? Ja millal peaks tõesti lahkuma?

On olukordi, milles naine ei tohiks oma meest usaldada. Nendes olukordades ei soovita ma alistuda, vaid kolida eraldi elama või lahutada. Ja ainult teie saate otsustada, kas te olete niisuguses olukorras.

Enne kui te alistuvat käitumisviisi hakkate õppima, kontrollige, kas mõni järgnevatest situatsioonidest käib teie kohta.

1. Ärge alistuge mehele, kes tarvitab teie kallal füüsilist vägivalda

Kui teie turvalisus on ohus, pole lähedus kuidagi võimalik. Ma soovitan teil suhte nii kiiresti kui võimalik lõpetada, kui teie abikaasa on teinud järgmisi asju:

 ¤ löönud teid käega,

 ¤ löönud teid jalaga,

 ¤ löönud teid rusikaga,

 ¤ sundinud teid jõuga seksuaalvahekorda astuma.

Otsige abi sõpradelt, terapeudilt või kirikuõpetajalt ja lahkuge. Hakake planeerima ja tegutsema juba täna.*

* Originaalis on siinkohal ära toodud ka abisaamise võimalused. Eestis on loodud paarisuhtevägivalla all kannatavatele naistele tugirühmad. Informatsiooni saab www.naistetugi.ee, www.ohvriabi.ee, üle-eestiline tasuta usaldustelefon 126. (Toimetaja märkus.)

2. Ärge alistuge mehele, kes tarvitab füüsilist vägivalda teie laste kallal

Kui teie abikaasa on teie laste vastu vägivaldne või kasutab nende suhtes seksuaalset vägivalda, peate te oma lapsi hakkama kohe kaitsma. Mida rutem te selle suhte lõpetate, seda paremad on teie võimalused alustada suhet terve armastava mehega, kes teid kaitseb, selle asemel et teha teile ja teie lastele halba. (Lapse füüsiline karistamine kasvatuslikul eesmärgil, ehkki see on teie arvates lubamatu ja vastuolus teie põhimõtetega, ei ole lapse vastu suunatud füüsiline vägivald. See, et teie kaks olete kehalise karistuse suhtes eriarvamusel, ei anna teile veel õigustust oma abielulist suhet lõpetada.)

3. Ärge alistuge mehele, kellel on mõni aktiivne sõltuvus

Meest, kes sõltub mõnest ainest, näiteks alkoholist või narkootikumidest, või mõnest tegevusest, näiteks hasartmängudest, ei saa usaldada. Situatsioonis, kus teine inimene seab oma sõltuvuse alati teie turvalisusest ja õnnest ettepoole, on väga vähe lootust lähedust saavutada.

Loomulikult pole alati just kerge sõltuvust ära tunda. Kui te pole kindel, aga kahtlustate, et tal on mõni aktiivne sõltuvus, siis leidke endale mõni vaikne koht ja aeg selle üle mõtisklemiseks. Kas tema sõltuvus mõnest ainest või hasartmängudest on kunagi häirinud teie suhet? Kas ta jätkab kõigest hoolimata joomist, narkootikumide tarbimist või mängimist, ehkki ta teab, et see tekitab teis ebameeldivaid tundeid ja üksildust? Kas ta on kunagi minevikus püüdnud oma sõltuvusest jagu saada, kuid alustanud ikka uuesti?

Pöörduge oma sisetunde poole ja kuulake hoolikalt, mida see ütleb. Kui te olete vastanud ühele või mitmele neist küsimustest jaatavalt, siis on teie abikaasal tõenäoliselt aktiivne sõltuvus. Sel juhul tuletage endale meelde, et te olete väärt olema oma abikaasa elus esikohal. Pidage meeles, et mida rutem te heidate kõrvale selle, mis teile ei sobi, seda rutem saate luua suhte inimesega, kes kohtleb teid nagu printsessi.

Kui teil on raske otsustada, kas teie abikaasa kuulub aktiivsete sõltlaste kategooriasse, võtke ühendust anonüümsete alkohoolikute liikumisega, programmiga, mis on loodud just alkohoolikute pereliikmetele ja sõltlastele. AA koosolekud toimuvad kõikjal maailmas, nende kontaktandmed kergesti kättesaadavad.

4. Ärge alistuge krooniliselt truudusetule mehele

Ei saa usaldada meest, kes murrab ikka ja jälle truudust, kuigi on lubanud seda mitte teha. Te väärite meest, kes on seksuaalne ja romantiline teiega, ja ainult teiega. Seega, kui teie abikaasa ei ole selleks võimeline, siis on teie ainus võimalus leida tõeline lähedus, lõpetada see abielu ja leida mees, kes suudab olla truu.

Olgu öeldud, et kunagi ammu aset leidnud abieluvälised suhted ei tee teie meest veel automaatselt krooniliseks naistekütiks. See võis olla tema kohatu reaktsioon sellele, et tema naine teda pikki aastaid «kohitses» ja kritiseeris. Sellegipoolest ei ole see armulugu teie süü – teiega suhtlemine ja teile antud abielutõotuse pidamine on ikka tema vastutus. Seda tüüpi truudusetusest võib teie abielu kenasti üle saada, kui te võtate omaks alistuva käitumise, muidugi tingimusel, et teie abikaasa tahab tagasi pöörduda monogaamia juurde.

Kuidas on verbaalse vägivallaga?

Mõnikord küsivad naised minu käest, kas nad peaksid maha jätma mehe, kes kasutab verbaalset vägivalda. See on oluline küsimus, sest verbaalne vägivald hävitab ajapikku teie eneseväärikustunde samamoodi nagu füüsiline vägivald. Kindlasti pole te halvustamist ära teeninud. Aga te näete peagi, et lugupidamise taastamine abikaasa vastu ning loobumine tema kontrollimisest teeb lõpu ka tema solvavatele sõnadele – juhul muidugi, kui ta ei kuulu ühte ülal mainitud neljast kategooriast.

Kui ta teid solvab, mõelge selle üle, kas teie omavahelises suhtes pole mitte kombeks kasutada verbaalset vägivalda. Selline halb kohtlemisviis on harva ühepoolne, ja sageli tavatseb mees kaitsta ennast sellisel viisil pidevate solvangute ja «kohitsemise» eest. Kordan: see ei ole teie süü, et teie abikaasa tarvitab verbaalset vägivalda, aga teie käitumine kindlasti mõjutab teda.

Üks naine kurtis mulle, et tema abikaasa ristis teda tüli käigus kohutavate nimedega ja et see oli lausa väljakannatamatu. Meie vestluse käigus nimetas ta ka paari kohutavat lauset, mis tema oli oma mehele sama tüli käigus öelnud. Alguses keeldus ta mehelt oma lugupidamatute sõnade pärast vabandust palumast, sest mees polnud veel vabandust palunud.

Selle asemel et veenda seda naist selles, et nad mõlemad peavad vabandust paluma, soovitasin tal asjale teistmoodi läheneda. Ma küsisin naiselt, mis talle tähtsam on, kas mehe vabandus (ja naise ego säilitamine) või taastatud harmoonia. Naine teatas natukese aja pärast, et tähtis on viimane. Ja peagi oligi ta nõus ise mehega lepitust otsima.

Tema abikaasa palus samuti vabandust selle eest, mis ta vihahoos oli öelnud, ja harmoonia oligi taastatud.

Sedamööda, kuidas naine omandas alistuva käitumisviisi, asendusid ajapikku nii selles kui ka paljudes teistes abieludes verbaalsed rünnakud lähedustundega, vastastikuse lugupidamisega ja tänutundega. See võib juhtuda ka teie abielus.

Otsustage, kas mees väärib teie usaldust

Ettekujutus, et meie armastatu on… täiuslik,

toob meile kõigile kaasa kannatusi.

— Sidney Poitier

Kui teie abikaasa ei kuulu ühtegi eespool mainitud neljast kategooriast, olete te abielus hea mehega. Mitte täiusliku abikaasaga, aga mehega, kes on võimeline teid armastama ja hoidma – mehega, kes suudab aidata teil tunda rahulolu nii iseendaga kui oma abieluga.

Tõepoolest!

Kui te olete selline nagu enamik naisi, siis olete juba mõelnud mõtet, et teie elu kukub kohe-kohe kokku, kui te lõpetate oma abikaasa kontrollimise. Võib-olla te tunnete, et te ei saa kuidagi oma abikaasa õpetamisest ja suunamisest loobuda, sest muidu ei saa lapsed õiget kasvatust, või sellepärast, et te lähete siis kohe pankrotti, või sellepärast, et te ei usu oma abielu muutumisse. Kui te arvate, et ikka on mõni põhjus, miks te ei saa seda nõuannet järgida, siis pole te sugugi ainuke.

Me kõik arvame seda.

Tean, et mu nõuandeid on raske järgida. Tean, et see tundub kõik nii ebaõiglane. Mulle näis ka täiesti ebaõiglane, et mina nägin tohutu vaeva enda muutmise kallal, samal ajal kui mu abikaasa lihtsalt istus ja vaatas televiisorit. Aga teie abikaasa teeb tegelikult läbi suured muutused. Ta peab muutuma, et teiega sammu pidada, kui te loobute tema mitteusaldamise okkalisest teest ja valite palju meeldivama tee – hakkate teda usaldama. Ta peab kõrgemale tasandile astuma, et olla igati selle tähelepanuväärse sündmuse vääriline.

Selle asemel et lasta teil öelda kogu aeg, mida ta kõike valesti teeb, peab ta hakkama oma sisemist häält kuulama. Ta peab kasutama oma mõistust ja ise välja mõtlema, mis tema perele kõige parem on, selle asemel et tõrksalt teie delikaatseid ja ka mitte just nii väga delikaatseid korraldusi täita. Ta võtab endale varasemast tunduvalt enam vastutust. Ta muutub kohe, kui te hakkate ellu viima selle raamatu põhimõtteid.