Читать книгу Eesti Vabadussõja ajalugu II osa. Kaitsesõda piiride taga ja lõpuvõitlused - Lauri Vahtre - Страница 5
Sisukord
ОглавлениеI Sõjategevus kantakse Eestist välja
Ülemjuhatuse strateegilised kaalutlused ja otsused
Suur-Soome ideed ja Ingeri pataljoni formeerimine.
Põhjakorpuse kevadsuvine pealetung
Põhjakorpuse pealetungiplaanid.
Jõudude vahekord Petrogradi suunal.
Põhjakorpuse pealetung Vene kodusõja kontekstis.
Jõudude vahekord Petrogradi suunal.
Põhjakorpuse pealetung Vene kodusõja kontekstis.
Põhjakorpuse ümberformeerimine.
Põhjakorpuse taganemine ja rinde stabiliseerumine.
Põhjakorpuse lahkumine Eesti ülemjuhatuse alt ja Loodearmee formeerimine.
Sõjategevus Pihkva suunal ja Põhja-Lätis
Eelduste kujunemine Pihkva hõivamiseks.
3. diviis tungib Põhja-Lätisse.
Compiègne’i vaherahust von der Goltzi missioonini.
Sakslaste vastupealetung Lätis.
Kohtumine.
Vaenutegevus algab.
Lahingutegevus 8.–10. juunini.
Läbirääkimised.
Meeleolud.
Vältimatult konflikti suunas.
Poolte jõud, asetus ja plaanid.
Lemsalu lahing.
Straupe lahing.
Võnnu lahingu otsustavad päevad (21.–22. juuni 1919)
Kolm Saksa kolonni lähevad rünnakule.
Läbimurre.
Loode ja Liepa.
Lahingud tiibadel: Stalbe mõis ja Rauna kõrgendik.
22. juuni: pealetung.
Sissemarss Võndu ja sakslaste taganemine (23. juuni).
Sakslased tõrjutakse Riia alla.
Lahingud järvede joonel (27. juuni–3. juuli).
Sõjategevuse lõpetamine ja sõja tulemused.
III Rinne ja tagala 1919. aasta suvel ja sügisel
Finantsiline ja majanduslik välisabi.
OÜ Revalis.
Meeleolud tagalas 1919. aasta suvel ja sügisel
Kompromisside aeg sisepoliitikas.
Võitlus enamlusega tagalas.
Kaitseliit jt korra tagajad. 3
Vastuhakk Tartu tagavarapataljonis.
Ametiühingute kongress.
Riigireeturite mahalaskmine Irboskas.
Eesti välisdelegatsioon Pariisi rahukonverentsil.
Balti komisjon ja Antandi sõjaline missioon Baltimaades.
Baltimaade staatuse küsimus Pariisis.
Sõjaline koostöö Vene valgetega ja suhted teiste enamlusevastaste jõududega
Olukord Vene kodusõja rinnetel 1919. aasta keskel.
Loodevalitsuse moodustamine.
Bermondt-Avalovi Läänearmee formeerimine.
Suhted lätlastega pärast Landeswehri sõda.
Enamlastevastase ühisrinde idee.
Lahingud Pihkva suunal ja Ida-Lätis 1919. aasta suvel
Punaarmee vastupealetung juuni lõpus ja juuli esimesel poolel.
Ümberpaigutused Lõunarindel.
2. diviisi ja Loodearmee vastupealetung Ostrovi, Porhovi ja Luuga suunal.
3. diviisi pealetungikatse Põtalovole.
„Pihkva vabariik”.
Punaarmee vastupealetung Pihkvale augusti teisel poolel.
Kagu-Eesti ja Ida-Läti kaitsmine.
Vene üksused Eesti armee koosseisus Pihkva piirkonnas
„Ataman Bulak-Balahhovitši vabatahtlik rahvasalk”.
Katšanovi üksikpataljon.
Panikovitši pataljon.
Olukord Narva rindel 1919. aasta juulis-augustis
Loodearmee plaanid 1919. aasta augustis.
Eesti üksused Petrogradi suunal.
Punaarmee pealetung Jamburgi piirkonnas.
Varasemad rahutegemise katsed enamlastega.
Eesti enamlaste suhtumine rahu tegemisse.
Nõukogude Venemaa rahupakkumine.
Rahupakkumine ja Balti Liidu idee.
Rahuläbirääkimised Pihkvas.
Vene valgete ja Antandi reageeringud.
II Balti konverents.
Loodearmee pealetungiplaanid.
Loodearmee suhted Eesti valitsuse ja sõjaväe juhtkonnaga.
Loodearmee jõud, struktuur ja varustus.
Punaarmee jõud Petrogradi rindel.
Krasnaja Gorka operatsioon.
Punaarmee abinõud Petrogradi kaitsmiseks.
Loodearmee pealetungi lõpp.
Bermondt-Avalovi armee tugevneb.
Bermondt-Avalovi jõud.
Läti jõud.
Sõjategevuse algus.
Eesti ettevalmistused Bermondti-vastaseks sõjakäiguks.
Bermontiaadi lõpp ja selle mõjud Eesti-Läti suhetele.
Lahingud Lõunarindel 1919. aasta oktoobris ja novembris
Ettevalmistused pealetungiks Pihkvale.
Esimene pealetung Pihkvale.
Teine pealetung Pihkvale.
Põtalovo-Ostrovi operatsioon.
Kolmas pealetung Pihkvale.
V Vabadussõja lõpuvõitlused Viru rindel
Sõda jõuab Eesti piirile tagasi
Loodearmee ja 1. diviisi üksuste taganemine Luuga jõe joonele.
1. diviisi positsioonide kujunemine.
Loodearmee interneerimine.
Antandi suhtumine Loodearmee interneerimisse.
Kaitse korraldamine Narva rindel
Olukord Narva rindel, rinde tähtsus.
Narva rinde tähendus Nõukogude Venemaale.
Eesti ja Loodearmee jõud Viru rindel novembris.
Punaarmee plaanid ja jõud Viru rinde vastas.
Lahingud Pljussa jõe üldjoonel, Loodearmee taandumine.
Lahingud Narva kaitselõigus 15.–22. novembril.
Lahingud Luuga jõe üldjoonel 16.–22. novembril.
Eesti ja Punaarmee plaanid ning jõudude koondamine novembri lõpus.
Lahingud Narvast lõunas 23.–30. novembril.
Lahingud Dubrovka–Sala joonel 23.–30. novembril.
Lahingud Fjodorovka–Kallivere–Karostelli joonel 23.–30. novembril.
Kaitse edasise korraldamise küsimused.
Punaarmee plaanid ja tegevus Narva rindel detsembri esimesel poolel.
Lahingute esimene etapp Krivasoo ja Suur-Žerdjanka piirkonnas.
Lahingud Narva ees Annenskaja–Dubrovka–Sala joonel.
Lahingud Orlõ–Fjodorovka–Karostelli joonel.
Punaarmee läbimurre Vääska all ja selle likvideerimine.
Jätkuvad lahingud Annenskaja–Dubrovka–Sala joonel.
Jätkuvad lahingud Orlõ–Fjodorovka–Karostelli joonel.
Kõhklushetk diviisi staabis.
Vääska läbimurde epiloog 18.–20. detsembril.
VI Sõjategevuse lõpp ja rahulepingu sõlmimine
Rahuläbirääkimised 5.–17. detsembril 1919
Läbirääkimised algavad uuesti.
Rahudelegatsioonid.
Arutelud konverentsi kodukorra üle.
Osapoolte rahuprogrammid.
Julgeolekutagatiste küsimus.
Piiriprojektid.
Majandusküsimused.
Nõukogude delegatsiooni konsultatsioonid.
Riia kohtumine 18.–20. detsembril 1919.
Rahupakkumised Lätile ja Leedule.
Soome suhtumine.
Enamlik rahupropaganda.
Kokkulepe käeulatuses.
Punaarmee viimane pealetung ja vaherahu Punaarmee plaanid.
Viru rinde moodustamine.
Sõja lõpulahingud: 28.–30. detsember 1919.
Vaherahu.
Lõpulahingud: esmased hinnangud ja mõjud.
Majandusküsimused.
Rahvusvahelised reaktsioonid.
Veel üks katse Balti sõjalise liidu moodustamiseks.
Rahulepingu allakirjutamine.
Rahulepingu täitmine ja järelkajad
Järellepingud ja suhtluse korraldamine.
Majanduslepped.
Eesti kui transiidikoridor.
Julgeolekugarantiid.
Loodearmee lõplik laialisaatmine.
Sõjavangide ja -põgenike vahetus.
Opteerumise korraldamine.
Vastukajad rahuleppele ja Eesti Vabariigi de iure tunnustamise küsimus.
Enamlaste suhtumine.
Lepingupoolte endi hoiakud.
Ümberkorraldused Eesti rahvaväes 1920. aasta kevadtalvel
Kavad sõjaväe üleminekuks rahuaegsetele koosseisudele.
Demobilisatsiooni algus.
Sõjaväe reorganiseerimise algus.
Mis sai relvadest.
Sündmused teistes piiririikides 1920. aastal
Eesti-Läti piiritüli.
Sündmused Leedus 1919. ja 1920. aastal.
Soome.
Nõukogude Venemaa lüüasaamine Poolalt ja Riia rahu.
Vene kodusõja lõpp.
Sõdurid.
Ohvitserid.
Õigesti üles ehitatud armee.
Väe- ja relvaliigid.
Õige taktika.
Õige strateegia ja operatsioonijuhtimine.
Rinde ja tagala tasakaal.
Sõda ja välispoliitika.
Raskused inimkaotuste arvestamisel.
1920.–1930. aastate statistika langenute ja haavadesse surnute kohta.
Haigused.
Soomlaste, taanlaste, rootslaste ja brittide kaotused.
Täpsustatud andmeid langenute kohta.
Sõjamajanduse tulud ja kulud.
Vabadusrist.
Vabadussõja vaim.
Vabadussõja järelmõjud ühiskonnas 1920.–1930. aastatel
Maailm kahe maailmasõja vahel.
Argipäev.
Vabadussõja veteranid.
Vabadussõjalased.
Mälestuse põlistamine 1920.–1930. aastail
Vabadussõja mälestusmärgid.
Kaitseväe kalmistu.
Vabadussõda kunstiloomes 1920.–1930. aastail
Vabadussõda ilukirjanduses.
Vabadussõda filmis.
Vabadussõja saatus NSV Liidus.
Vabadussõja saatus II maailmasõja aastail ja pärast sõda
Esimene Nõukogude okupatsioon.
Saksa okupatsioon.
Vabadussõda teise Nõukogude okupatsiooni ajal.
Vabadussõja taassünd laulvas revolutsioonis.
Vabadussõja mälestus ja mõju taastatud Eesti Vabariigis.
