Eesti ajalugu

Оглавление

Lauri Vahtre. Eesti ajalugu

Eesti enne Eestit

1 MUINASAEG*

1. PEATÜKK. Kiviaeg. X–II AASTATUHAT EKR

2. PEATÜKK. Pronksi ja raua kasutuselevõtt. II AASTATUHAT EKR – I AASTATUHANDE KESKPAIK

3. PEATÜKK. Eesti jõuab ajaloolavale. 5.–11. SAJAND

4. PEATÜKK. Eesti muinasaja lõpul. 12. SAJAND

5. PEATÜKK. Muinasusund ja ristiusu leviku algus

2 KESKAEG

6.–8. PEATÜKK. Eestlaste muistne vabadusvõitlus

9. PEATÜKK. Esimene sajand võõra võimu all. 1227–1343

10. PEATÜKK. Jüriöö ülestõus. 1343–1345

11. PEATÜKK. Vana-Liivimaa poliitiline korraldus

12. PEATÜKK. Maarahvas keskajal

13. PEATÜKK. Vana-Liivimaa kultuur, linnad, kaubandus

14. PEATÜKK. Keskaegne maailm hakkab mõranema. 15. SAJANDI LÕPP JA 16. SAJANDI ESIMENE POOL

3 ÜLEMINEKUAEG

15. PEATÜKK. Liivi sõja puhkemine ja Vana-Liivimaahäving. 1558–1561

16. PEATÜKK. Võitlus Vana-Liivimaa pärandi ümber. 1561–1583

17.–18. PEATÜKK. Pinev rahu ja Poola-Rootsi sõda. 1583–1629

19. PEATÜKK. Üleminekuaja tähendus

4 ROOTSI AEG

20.–21. PEATÜKK. Eesti Rootsi suurriigi koosseisus. 17. SAJAND

22.–23. PEATÜKK. Kultuur, kirik ja haridus Rootsi ajal

24. PEATÜKK. Eesti Rootsi aja lõpul. 17. SAJANDI LÕPP

25. PEATÜKK. Põhjasõda. 1700–1721

5 VENE AEG

26. PEATÜKK. Keisrinnade sajand. 18. SAJAND

27. PEATÜKK. Valgustussajand. 18. SAJAND

28. PEATÜKK. Pärisorjuse kaotamine. 19. SAJAND

29. PEATÜKK. Tartu Ülikooli sajand. 19. SAJAND

30. PEATÜKK. Eestlaste rahvusliku ärkamise eeldused jaalgus. 19. SAJANDI ESIMENE POOL JA KESKPAIK

31. PEATÜKK. Rahvuslik vaimustus. 1860. AASTAD

32. PEATÜKK. Ärkamisaja küpsusaeg ja vastuolud. 1870.–1880. AASTATE KESKPAIK

33. PEATÜKK. Venestusaeg. 19. SAJANDI LÕPUKÜMNENDID

34.–35. PEATÜKK. Eesti jõuab XX sajandisse

36. PEATÜKK. Esimene maailmasõda ja 1917. aasta

6 EESTI AEG

37. PEATÜKK. Iseseisvuse väljakuulutamineja Saksa okupatsioon*

38. PEATÜKK. Eesti Vabadussõja algus. 1918–1919

39. PEATÜKK. Landeswehri sõda. 1919

40. PEATÜKK. Vabadussõja lõpp ja Tartu rahu. 1919–1920

41. PEATÜKK. Eesti poliitika ja majandus 1920. aastail

42. PEATÜKK. Majanduslik ja põhiseaduslik kriis. 1929–1933

43. PEATÜKK. Konstantin Pätsi valitsemisaeg. 1934–1939

44.–45. PEATÜKK. Kultuur ja elu-olu iseseisvusajal

7 TEINE MAAILMASÕDA

46. PEATÜKK. Uue maailmasõja algus ja Eesti. 1939–1940

47. PEATÜKK. Kannatuste aasta. 1940–1941

48.–49. PEATÜKK. Saksa aeg ja sõda. 1941–1945

50. PEATÜKK. Sõjaaja suhtumised ja elu-olu

8 NÕUKOGUDE OKUPATSIOON

51. PEATÜKK. Stalini aeg. 1944–1953

52. PEATÜKK. Sulaaeg. 1953–1970

53. PEATÜKK. Stagnatsiooniaeg. 1970. AASTAD

54. PEATÜKK. Välis-Eesti

55. PEATÜKK. Nõukogude aja kultuur

56. PEATÜKK. Mentaliteet ja elu-olu

57. PEATÜKK. Eesti Nõukogude Liidu kokkuvarisemise eel. 1982–1986

9 TAASVABANEMINE

58. PEATÜKK. Jää hakkab liikuma. 1986–1987

59. PEATÜKK. Laulva revolutsiooni aasta. 1988

60. PEATÜKK. Otsustavad aastad. 1989–1991

61. PEATÜKK. Eesti Vabariigi taastamine. 1991

62. PEATÜKK. Rahareform ja põhiseadus. 1992

63. PEATÜKK. Eesti Vabariik 1992–2007

LISA. Teised rahvad Eesti ajaloos

Kronoloogia

Sõnaseletusi

Отрывок из книги

EESTIAJALUGU

ИСТОРИЯЭСТOНИИ

.....

Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli rukis. Vilja hakati välja vedama ja Eestist sai maailma põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Pealegi oli see suitsurehtedes kuivatatud vili väga hea kvaliteediga. Koos põllunduse arenguga suurenesid ka karjad. Neidki – ja nende röövimist – meenutab Läti Henrik korduvalt.

Hoolimata edusammudest ei tekkinud Eestis veel elukutseliste käsitööliste kihti, kui sepad ja võib-olla laevasepad välja arvata. Ei olnud linnu ega omaette kaupmeeskonda, kuid väliskaubandus oli Eesti ülikutele kujunenud tähtsaks sissetuleku- ja jõukuseallikaks. Kaubandus tõi Baltikumi saksa kaupmehed ja nende järel ristisõdijad, kaubanduslike huvide ristumine oli ka eestlaste muistse vabadusvõitluse puhkemise üks peapõhjusi.

.....