Читать книгу Enne ukse lukutamist - Lydia Koidula - Страница 3

Meelehaigus suus ja südames, astus Mäetaguse peremees Hannus Kukk teise jõulupüha õhtul üle ukse tuppa ja viskas ilma tere õhtust ütlemata ukse kinni, et tuba põrus ja perenaine Tiio leemepaja tahtis tule pealt võttes käest maha pillata.

„Aga Hannus, mis sul meelde tuleb! Laps magab.”

„Oh, pea suu! Küllap mina ja sina niipea palju magada saame. Nüüd on lõõg täis!” Ta viskas mütsi peast laua peale, ja kolde ette maha istudes toetas ta kaks kätt pea alla.

Perenaine vaatas imestades ja õhates mehe otsa. Nagu valune välk käis üle ta näo. Tasa küsis ta viimaks: „Aga, Hannus, ütle ometi -”

Peremees jäi tükiks ajaks vait. Viimaks rääkis ta pikkamisi:

„Ma tahaksin teada, miks ma ülepea nõnda kaua olen oodanud. Mis mind keelas mineval aastal teistega kaasa minemast? Aga seal kuulasin ma sinu palveid ja noomimist, nagu oleks naistel niisugustest asjadest vähematki arusaamist. Nüüd on lugu veel hullemaks läinud. Kõrtsi Priidu ütles mulle küll: „Pane tähele, sa kahetsed! Nüüd -”

„So, so, sa tuled tema juurest,” lisas perenaine vahele, ,,seda oleksin ma arvata võinud!”

„Vait!” põrutas peremees. „Hakka sa jälle selle peale urisema! Tema on mulle veel ainukeseks sõbraks, ilma kelleta ma koguni ei teaks, mis võtta või jätta. Aga mis võib tema selle vastu, et nüüd ise renti peab maksma ja raha tarvitab. Kust võtan ma nüüd nii suure summa? Ja jüripäevast peale öeldakse rent veel suuremaks tõstetavat! See on jälle aidamehe süü - oh sina -!” Ta kiristas hambaid. „Kas ta siin käis?”

„Hannus!” manitses perenaine, „ära pattu räägi!”

„Pattu? So!” kähvas mees. „Kas sa arvad, et ma ei tea, mida kõik maailm teab. Kuidas see Pärtli südant söönud, et ta sind ei saanud! Ja et härra iga nõu heaks kiidab, mis temale aga raha muretseb - kas see vahest vale on? Nüüd tallavad nad kõrtsi Priidu kukil, sest et teavad teda minu poole hoidvat. Aga kauaks inimene niisuguste vastu jõuab kannatada! Maksan ma korjatud kopikad homme Priidule ära, siis võin jüripäevaks asjad kotti panna - renti ei kingi mulle ükski. Aga nii poolhullu ei taha ma olla! Küünlapäevaks ütlen ma ise üles ja jaanipäeval on Venemaa tee jalge all.”