| “Mis mulle jutustad, koidiku tuul?” Eestimaalt tulen, Väsinud olen: Kõikusin kodumaa latvade lehtes, Kevade ehtes Hülgavad vainud, ja väljad, ja aas! Lilleke maas, Tammed, ja kase, ja lõhmuse õied Olid mul õrnasti õhkuvad köied, Nägin neid mängivat kevadega: Mis kaebad sa, Eestimaa tütre helisev huul? |
| “Pilveke, kallike, kuhu sa reisid?” Eestimaa üle Lendab mu süle, Karastab põldu, ja peenart, ja metsa. Kõik minu otsa Vaatab kui taevase allika pool’. Olgu ka hool Vaikne ja tasane; siiski mu vägi Silmad kõik rahvale rõõmuseks tegi. Rahul on Maarjamaa pühalik pind: Mis surub sind, Eestimaa tütar, et nutune seisad? |
| “Viibi, lind, ära nii rutates sõua!” Eestimaal’ tiivad Koju mind viivad! Eestimaa õitsvate õilete vahel Armsam mul ahel: Rõõmu- ja leinalaul, kodumaa viis! Eestimaa hiis Varjas mu pesakse, seal tahan surra! Kodumaa kullane kõlin ei murra! Surmani tänan ma lauludega! Mis viibid sa, Eestimaa tütar, et järel’ ei jõua? |
