Читать книгу Minu Sitsiilia - Mae Merusk - Страница 6

Itaalia on mind ilma ühegi tõsisema põhjuseta huvitanud lapsest saadik. Mulle meeldis ilusa kõlaga itaalia keel, kuigi aru ma sellest ei saanud. Ehk oli oma osa siin ka itaalia muusika plaatidel, mida armastavad vanemad mulle ostsid. Mäletan veel nüüdki suurt plaadipoodi Riia linnas, kus riiulil reas kõik ihaldusväärne – Toto Cutugnost Adriano Celentanoni. Paljud nendest muusikakogumikest leidsid tee ka minu plaadiriiulisse. Ja aastatega küpses unistus – kas või korra elus Itaalias ära käia. Olen alati arvanud, et kui inimene midagi väga tahab, siis seda ta ka saab. Nüüdseks olen läbi sõitnud peaaegu kogu Itaalia ja minu koduks on saanud maa kõige lõunapoolsem regioon – Sitsiilia saar.

Pärast kooli lõppu tahtsin minna ajakirjandust õppima, aga sellele tõmbas kriipsu peale karm tõsiasi, et 90. aastate Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduskateedri vestluskomisjon leidis mu olevat „poliitiliselt ebakindla” ja käskis ennast aastakese harida ning siis tagasi minna. Seda ma loomulikult ei teinud, läksin õppima kehakultuuri, kus minu poliitiliste vaadetega ei olnud kellelgi asja.

Ehkki erialalt olen kehalise kasvatuse õpetaja-spordiinstruktor, hakkasid mind pärast ülikooli lõpetamist huvitama turism ja reisikorraldamine. Tollel ammusel ajal ei olnud Eestis võimalik reisiharidust omandada, olin iseõppija. Nüüdseks olen turisminduses töötanud juba ligi 20 aastat. Jätkan seda tööd ka siinmail, tutvustades siiatulijatele Sitsiiliat ja aidates sitsiilia turistidel välismaal hakkama saada.

Selles raamatus ei anna ma põhjalikku ülevaadet Sitsiilia vaatamisväärsustest ega jutusta erilistest sündmustest. Kirjutan igapäevaelust, kuidas elavad siinsed inimesed ja kuidas elan mina. Räägin sellest, mida olen siin õppinud ja kogenud, Sitsiilia headest ja halbadest külgedest, oma siinsetest sõpradest ja headest tuttavatest, kellega mõistame samu asju tihtipeale erinevalt – ikka veel, ka pärast kõiki siin elatud aastaid.

Palermo,

suvi 2011